Ehitustööd võidusamba maa-alal lõppesid

12. juuni 2009
ERR, Priit Luts

Vabadussõja võidusamba ehitustööd on lõppenud ja ehitaja annab täna Tallinnas võidusamba maa-ala Vabaduse väljakul kaitseministeeriumile üle.
Avalikkus näeb Võidusammast esmakordselt avatseremoonial, õhtul vastu Võidupüha, vahendasid ERRi teleuudised.

Maa-ala ehitustööde peatöövõtja Celander Ehituse ehitusjuht Urmas Piirsoo ja kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras eemaldavad täna katte Vabadussõja võidusamba infotahvlilt.

Ehitaja annab kaitseministeeriumile üle äsja valmis saanud võidusamba maa-ala, samba enda ehitustööd lõppesid aprilli lõpus. Tänaseks on põhimõtteliselt kõik ehitustööd lõppenud .

Võidusamba maa-ala töödega restaureeriti ja korrastati Ingeri bastioni idanõlv, rajati tseremooniaväljak ja monumendini viiv 21 astmega trepp, istutati hulgaliselt ilupõõsaid ja lilleistikuid. Monumendi avatseremoonia algab 22. juunil hilisõhtul, sammas avatakse Võidupüha, 23. juuni  esimestel minutitel.

Võidusamba klaasristi ülestõstmine kujunes oodatust keerulisemaks

Urmas Tooming, Postimees
27.03.2009

Eile hommikul kell kümme Harjumäel ladusalt alanud klaasristi tõstmine võidusamba otsa seiskus järsku, kui selgus, et rist on arvutuslikust kaalust ligi kolm tonni raskem.

Algas kõik kenasti. Töömehed eemaldasid klaasristi ümbritseva telgi katte ning kinnitasid võimsa Pekkaniska kraana trossid risti külge. Tõstmine võis alata. Meediaväljaannete foto- ja kaameramehed suunasid oma objektiivid võidusamba poole.

Võidusammast ehitava Tšehhi firma 2HP Eesti esindaja Jaanis Kuld ütles ajakirjanikele, et kogu ettevõtmine võib mõne minuti viibida, sest ta ootab kindlustusfirmast telefonikõnet tõstmise kindlustuslepingu allkirjastamise kohta.

Kolmveerand üksteist kerkiski kolmekordsesse mullikilesse mähitud klaasrist maast lahti, jäi siis äkki trosside külge rippuma ning ei tõusnud enam sentimeetritki kõrgemale.

Pärast tunniajalist ootamist tuli Kuld ja ütles, et kraana näidu järgi on rist Tšehhi firma Sans Souci arvutustest 2,7 tonni raskem. Ta lisas, et kraana võiks risti kohale tõsta, kuid turvalisuse tagamiseks peavad insenerid uurima, millest kaaluvahe tekkis.

Kuld kinnitas, et samba tugevusarvutused on tehtud 1,8-kordse varuga, mistõttu ei tohiks ka raskema klaasristiga samba otsas midagi hullu juhtuda. Kontrollarvutused võtsid esialgselt kavandatust rohkem aega, mistõttu sai klaasristi samba otsa tõsta alles kell neli.

Segaduse tekitamises oli süüdi Kuld ise, kes oli nii kraanajuhile kui meediale teada andnud risti vale kaalu. Nimelt oli ta arvestamata jätnud 150 000 LED-valgusti ja nende metallist kinnituspaneelide kaalu. Nii see mõistatuslik vahe tekkiski.

Kuld selgitas, et pärast veidi rohkem kui 16 tonni kaaluva klaasristi 17 meetri kõrguse samba otsa tõstmist algab valgustuse seadistamine. Samba all asuvas teenindusruumis paikneb arvuti, mis võimaldab valgusrežiimi vastavalt vajadusele ühte- või teistmoodi reguleerida.

Võidusamba üks autoreid Rainer Sternfeld selgitas, et samba valgustus lülitub sisse ja kustub koos Eesti riigilipu tõstmise ja langetamisega Pika Hermanni tornis. Lambid süttivad ja kustuvad sujuvalt nagu teatris.

Kuld ütles, et nii võidusammas kui ka selle otsa jämedate poltidega kinnitatud rist jääb kuni piduliku avamiseni 22. juunil avara telgi alla. Seal toimuvad ka kõik seadistustööd.

Võidusamba ristil hakkavad särama 200 000 lampi

Urmas Seaver, Postimees
23.02.2009

Vabadussõja võidusammast ehitav Tšehhi firma Sans Souci saadab sel neljapäeval teele viimase osa Vabaduse väljakule kerkivast monumendist – 6,5 meetri kõrguse risti koos klaaspaneelide ja valgustusega.

Firma kaasomaniku ja tegevjuhi Martin Chabi sõnul hakkavad võidusamba viimased osad kolme veoautoga Prahast Tallinna poole liikuma neljapäeval ning nädala lõpus peaksid need kohal olema. Tuleval nädalal hakkavad tšehhid sammast kohe ka lõplikult kokku panema.

Märtsiks kõik valmis

Chab ütles, et kava järgi peaks märtsi lõpuks kogu sammas koos valgustusega koos olema. Linnarahvas ei näe aga lõpptulemust enne, kui see võidupühal, 23. juunil avatakse. Lõpliku kokkupanemise ajaks kaetakse sammas telgiga.

Kuigi hiiglaslik rist ja selle külge Tallinnas kinnitatavad 47 klaaspaneeli on firma laos Prahas saatmisvalmis ning risti valgustuslahendus lõplikult välja töötatud, kinnitas Chab Postimehele, et kergemalt hingata veel ei saa.

Chab märkis, et samba risti katmine kuni 500 kilo kaaluvate klaaspaneelidega, 16–17 tonni kaaluva risti asetamine postamendile ning valgustuse paigaldamine on veel ees. «Töö jätkub täie hooga,» sõnas ta.

Samuti tõdes Chab, et samba ega ka 200 000 väikest lampi kandma hakkava risti valgustust pole tervikuna veel kunagi katsetatud, seda tehaksegi esimest korda märtsis Tallinnas. Tšehhid on valgustust välja töötanud ja testinud vaid klaasi väikeste osadega.

Chab tunnistas, et valgustuse töölepanek täiesti valmis samba küljes saab olema üks pingeline hetk, kuid ta uskus, et see toob eestlaste näole vaid rõõmu. «Arvan, et see meeldib kõigile, see on hea lahendus, ja ma usun, et sammas saab olema ilus,» lisas ta.

Sans Souci hakkas sambaga tegelema juba 2007. aasta lõpus ning sõlmis kaitseministeeriumiga lepingu monumendi rajamiseks 2008. aasta veebruaris.  Monument pidi valmis saama juba mullu oktoobris, kuid kuna lõpliku lahenduse leidmine – kuidas kinnitada klaaspaneelid samba külge ja teha valgustus – kippus venima, lükkas kaitseminister Jaak Aaviksoo monumendi avamise edasi.

Firma suurim projekt

Chabi hinnangul oli kaitseministri otsus tähtaeg edasi lükata mõistlik, sest see andis lisaaega paremate lahenduste leidmiseks.  Ta märkis, et firma pole kunagi varem klaasist sammast teinud ning Eesti valitsuselt saadud tööd võib pidada üheks Sans Souci suurimaks projektiks.

Samuti kiitis ta võidusamba autorite ja Eesti riigijuhtide otsust valida samba materjaliks klaas. «Klaas annab monumendile täiesti uusi võimalusi, sest metall või kivi ei tööta valgusega nii hästi kui klaas,» selgitas ta. «Klaasi valimine andis võimaluse teha tõeliselt unikaalne monument.»

Võidusamba peadisainer Pavel Baxa tunnistas, et monument on läbi pika ja nõudliku töö talle sügavale südamesse pugenud. «Oleme teinud väga palju teste ja otsinud parimat lahendust, raske oli kõiki klaasile esitatud nõudeid täita,» märkis ta.

Võidusammas pakitakse kilesse

01.12.2008
Ulvar Käärt, Eesti Päevaleht

Veel selle nädala jooksul on ehitajatel plaanis sammas kilesse mässida ning seejärel tellingud maha võtta.

 Kaitseministeeriumi avalike suhete nõunik Meeli Hunt ütles, et tellingute eemaldamine on vajalik selleks, et ehitaja saaks asuda samba esise tseremooniaplatsi killustikust põhja rajamise kallale.
„Sammas pakitakse kilesse, et kaitsta klaasi ehituse käigus tolmu ja muude võimalike mõjutuste eest,“ sõnas Hunt.

Tema kinnitusel peaks samba otsa kavandatud hiigelrist Tšehhis valmis saama veebruari lõpus. Sel nädalavahetusel käisid samba autorid Tšehhide juures tutvumas risti võimaliku valguslahendusega.
„Praegu tšehhid veel ei tea, millal ja kuidas ristiosa Eestisse transporditakse- kas osade kaupa või ühes tükis,“ viitas Hunt, oskamata veel öelda, millal klaasrist võidusammast troonima hakkab.

Võidusammas ja kogu seda ümbritsev kompleks peaks valmima järgmise aasta mai lõpus ning selle avamistseremoonia on praeguse seisuga plaanis korraldada juunis tähistataval võidupühal.

Võidusamba klaasimine algab järgmisel nädalal

Algavad ettevalmistused võidusamba klaasi montaažtöödeks

25.10.2008

Kaitseministeerium: Võidusammas avatakse võidupühaks

21.10.2008

Esialgu oli ministeeriumil kavas sammas avada novembris ning ehkki suvel tegi kaitseminister Jaak Aaviksoo valitsusele ettepaneku avamine järgmisse aastasse lükata, avaldas ta hiljemgi mitmel korral arvamust, et sammas oleks võimalik valmis saada esialgseks tähtajaks ehk 28. novembriks.

Praegu on selge, et sammas siiski 28. novembriks valmis ei saa, sest Sans Souci ei ole seni esitanud projekti autoreid rahuldavat valgustuslahendust.

Praeguseks on võidumonumendi alumise osa valguslahendus põhimõtteliselt valmis, töö käib üksikute detailide osas. Hetkel käib samba ristiosa arendamine.

«Ristiosa ja selle valguslahenduse väljatöötamine on kõige keerukam osa samba juures ja siin tuleb veel vaeva näha,» põhjendas pressiesindaja esialgsest ajagraafikust loobumist.

Meeli Hundi sõnul kehtib praegu 28. veebruaril kaitseministeeriumi ja Tšehhi klaasifirma vahel sõlmitud leping koos kõigi tähtaegade ja kohustustega. «Oleme alustanud tsehhidega läbirääkimisi lepingusse võimalike muudatuste sisseviimiseks, sest pakutav valgustuslahendus pole lõplik ning vajab parima tulemuse nimel täiendavat arendustööd,» lisas Hunt.

Ministeeriumi teatel on lepingu rikkumise tõttu sanktsioonide kasutamine alati viimane ja mitte kõige parem võimalus.

Tšehhid loodavad võidusamba novembri lõpuks valmis saada

30.09.2008
Postimees

Vabadussõja võidusamba klaasosa valmistava Tšehhi firma Sans Souci esindaja avaldas lootust, et sammas võidakse sobivate ilmade korral valmis saada novembri lõpuks.

Täna varahommikul hakati Tallinnas Vabaduse väljakul monteerima võidusamba betoonelemente, tööde kulgemist jälginud Tšehhi firma esindaja ütles Kuku raadiole, et kõik kulgeb graafiku alusel.

Ta lisas, et kõik probleemid on nüüdseks lahendatud ja kui samba konstruktsioon paika saab, on tšehhid valmis alustama klaasitöödega ning sammas on igavene.

Kokku monteeritakse olemasolevale vundamendile kaheksa raudbetoonist moodulit, mis kaetakse hiljem klaasiga, kogu konstruktsiooni kõrgus enne klaasristi paigaldamist on 17 meetrit.

Montaažitöid teostav E-Betoonelement loodab töödega valmis saada kolme päeva jooksul, misjärel jätkab järgmise etapi töödega Sans Souci.

Algselt pidi võidusammas avatama 28. novembril, kuid vahepealsete probleemide tõttu samba väljanägemise üle lükkas kaitseministeerium avamise tulevasse aastasse.

Vabadussõja võidusambale väljastati ehitusluba

23.09.2008
Kirsi Lattu, ERR uudised

Täna väljastati Vabadussõja Võidusambale ehitusluba, mis võimaldab alustada töid samba püstitamiseks.

Varem on linnavalitsus väljastanud ehitusload samba ala vertikaalplaneeringu elluviimiseks ning samba aluse väljaehitamiseks, teatas Raepress.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul esitati möödunud reedel samba projektdokumentatsioon ning peale sellega tutvumist pidas Tallinna Linnaplaneerimise Amet põhjendatuks ehitusloa taotlus rahuldada.

"Tallinn on võidusamba ehituslubade väljastamisel tegutsenud kiirelt ja koostöövalmilt. Projektiga menetlusprotsessi käigus toimunud positiivseid arenguid on hinnanud nii projekteerija kui kaitseministeeriumi esindajad," kinnitas Aas.

Vastutulekuna Vabadussõja võidusamba toimkonnale jaotati ehitusloa väljastamine kolme etappi, mis võimaldas ehitustöödega alustada juba enne samba projekti lõplikku valmimist. Kolmanda etapi ehitusluba väljastati tingimusel, et samba valguslahendus kooskõlastatakse linnaplaneerimisametis peale vastava projektdokumentatsiooni valmimist.
Kirsi Lattu

Võidusammas sai nurgakivi

20.09.2008
Hanneli Rudi, Postimees

Kaitseministeerium ja sihtasutus Vabaduse Monument poolt korraldatud üritusel osalesid riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, teatas kaitseministeerium.

Pidulikul nurgakivi tseremoonial viibisid ka parlamendierakondade juhid, kes lisasid nurgakivisse paigutatud silindrisse oma erakonna märgid.

«Ma usun, et me ei saa absoluutset ilu otsides asja täna enam pooleli jätta. Meil ei ole põhjust arutleda, kas võitsid kunstnikud, insenerid või valitsus,» ütles tseremoonial kõnelenud Ene Ergma.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul tuli Eesti riigile vabadus, sest tema rahvas tahtis seda.
«Vabaduse eest on makstud rasket hinda. Kõigi nende rasket hinda maksnute mälestus peab mahtuma Vabadussõja võidusambasse,» ütles kaitseminister oma kõnes.
Aaviksoo kutsus inimesi taas tulema Harjumäel, et avada sammas, lunastada auvõlg ning jõuda kaheksakümne seitsmeks aastaks veninud tee lõpuni.

Vabadusvõitlejate ja sihtasutuse nimel andis kaitseministeeriumile üle samba rajamiseks annetuse teinud inimeste ja organisatsioonide nimekirjad vabadusvõitleja Gunnar Laev.
Vabadusvõitlejate Tallinna põhjapiirkonna esimees Ralf Kaup andis üle üle 500 krooni vabadusvõitleja Taavet Poska poolt 10 aastat tagasi tehtud esimese annetuse sambale.
Nurgakivi asetamise tseremooniale järgnes rahvaüritus Harjumäe kõlakojas, kus lõid meeleolu Kaitseväe orkester Peeter Saani juhtimisel ja solist Karl Madis.

Vabadussammast ümbritsev plats maksab 26,9 miljonit

29.08.2008
Dannar Leitmaa, Eesti Päevaleht

Sammast ümbritseva platsi hinnale lisandub vähemalt 63 miljonit klaasist samba eest.

Kaitseministeeriumi poolt Telora-E AS-ilt tellitud hanke vabadussammast ümbritseva üle 3000-ruutmeetrise pindalaga väljaku rajamiseks võitis Celander Ehitus OÜ. Tööd hõlmavad kogu Vabadussõja võidusamba maa-ala ehitustöid, alates peatrepist kuni eskarpmüüri rekonstrueerimiseni.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Meeli Hundi sõnul oodatakse praegu vundamendi kivistumist. “Vundament on valatud, graafiku järgi peaks 15. septembril paigutama kohale esimesed betoonplokid,” ütles Hunt. “Seejärel tasandatakse vundamendi ümbrus, et saaks jätkata tööd ülejäänud plokkide paigaldamisega.”

Esmaspäeval algab ehitus

Enne seda peab väljakul alustama ettevalmistustöid, millega hakatakse pihta juba esmaspäeval. “Platsile on kogunenud palju vett ja peab tegelema ka pinnasetöödega,” selgitas Hunt.

Platsi ehituseks kuluvale 26,9 miljonile kroonile lisandub veel samba enda ehitamine, mille hinnaks kujuneb esialgsete kavade kohaselt ligikaudu 63 miljonit krooni. Aasta alguses lubas Jaak Aaviksoo, et samba hind ei tõuse üle 100 miljoni krooni, kuid hetkeseisuga läheb selle lubaduse täitmine pingeliseks.

“Kuhugi sellesse kanti peaks samba hind ka jääma, kuid võib jääda nii ühele poole kui ka teisele poole piiri,” ütles Hunt. “Ma ei saa lubada, kuid siiski loodan, et pigem jääme alla 100 miljoni piiri.”

Praeguseks on enne ehitustegevust eeldatud hinda kergitanud arheoloogiliste kaevetööde käigus leitud eskarpmüüride rekonstrueerimine ja nõlva vajumist takistavad turvavaiad.

Tšehhide klaasivabrikus Sans Souci käib parajasti samba klaaselementide ja valgustuse katsetamine. Lisaks otsitakse lahendust vuugitäitele, mis oleks samba autorite arvates jäänud tšehhide esialgse kavatsuse puhul õhtuvalguses liiga nähtavaks ja mille tšehhid peavad seetõttu ümber tegema. “Need tööd nõuavad katsetusi,” lausus Hunt. Eile peetud Eesti ja klassivabriku esindajate kohtumisel oli peatähelepanu all sootuks klaaselementide Eestisse transportimise viis.

Võidusamba vundament valati paari tunniga

02.08.2008
Allar Viivik, Sloleht.ee

Eile valasid ehitajad Vabaduse väljaku servas juba võidusamba vundamenti. Kui betoon on kivistunud, saab septembris sambaehitusega pihta hakata.

Betooniautod hakkasid Vabaduse väljaku servas voorima eile kell 14. Tund hiljem olid tööd täies hoos ning ka huvilisi samba ehitusaia ümber kümmekond. Pildistati ja uuriti asja ning vaadati niisama.

Projektijuhtimisfirma Telora-E projektijuhi Peeter Silla sõnul valati vundament paari tunniga. Plaat toetub üheksale vaiale, mis on 5,5 meetrit pikad. Need valati 4. juuliks ning toetusvöö sai valmis 11. juuliks. Vundamendiplaat meenutab üheksa jalaga taburetti. Plaadil on 35ruutmeetrine pind ja see on 1,2 meetrit paks. Vundament kaalub 80 tonni ja selleks kulus 40 kuupmeetrit betooni. Silla sõnul kivistub betoon 28 päeva. "Vundamendile tuleb veel tehniline kelder, milles on elektrisüsteemide kilbid," selgitab ta, et sambaehituseks läheb alles septembris.

Vabadussõja võidusammas plaaniti esialgsete plaanide järgi avada tänavu 28. novembril, kui möödub 90 aastat Vabadussõja algusest. Juulis tegi kaitseminister Jaak Aaviksoo ettepaneku lükata samba avamine tulevasse aastasse.

Autoritele valmistab peavalu võidusamba rist

01.08.2008
Triin Talts, Sloleht.ee

Eile esitleti Kaitseministeeriumis Vabadussõja võidusamba ja selle ümbruse vastvalminud maketti. Vabadussammas ise on tõenäoliselt lõpliku väljanägemise saanud, rist selle otsas pakub aga veel mõtlemisainet.

Kaitseministeeriumi suur saal oli eile keskpäeva paiku paksult ajakirjanikke, piltnikke ja operaatoreid täis, vahendab Postimees.

"On ikka palju parem kui eelmine," tõdes maketti eest ja tagant põhjalikult uurinud abilinnapea Taavi Aas. "Kui kõrvutada seda eelmisega, mis oli konkursil, siis erinevused on päris suured. Täna siin näidatu on hea tulemus, mis kujuneb korralikuks töövahendiks spetsialistidele, kes saavad üle vaadata vaidlusalused kriitilised kohad."

Võidusamba platoo valmib koos sambaga

24.07.2008
Merje Pors, Postimees.ee

Vabadussõja võidusamba ehituse teine etapp sai Tallinna linnavalitsuselt ehitusloa ning seega saab nüüd alata samba platoo rajamine, kuid seda ei saa siiski lõpuni ehitada, enne kui sammas ise valmis on.

Sihtasutuse Vabaduse Monument juhataja Aivar Reiviku sõnul on üsna ootuspäraselt ka samba enda projekti juures tarvis teha väiksemaid muudatusi, vahendasid ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«Samba projekt jõudis kohale eile,» rääkis sihtasutuse Vabaduse Monument juhataja Aivar Reivik. «Autorid ja ehitajad vaatavad läbi. Kui nad selle kooskõlastavad, esitatakse linnale. Aga see võtab paar nädalat kindlasti veel aega.»

Võidusammas sai järjekordse ehitusloa

24.07.2008
Hanneli Rudi, Postimees.ee

Hoolimata mõningatest küsitavustest andis Tallinn täna välja võidusamba platoo rajamist lubava ehitusloa.

Täna Tallinna linnaplaneerimise ametile esitatud Vabadussõja võidusamba maapealse osa planeeringu parandatud ja täiendatud variant võimaldas väljastada võidusamba teise etapi ehitusloa, mis lubab alustada töid samba platoo rajamiseks, teatas Raepress.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on täna esitatud projektis arvesse võetud varem tehtud märkusi.

«Kuigi olid mõned küsitavused, leidsime siiski, et need saab kõrvaldada tööprojekti staadiumis, pärast maketiga tutvumist,» lausus Aas.

Ta tõi näite, et eelprojekti mahus antud Vabaduse väljakult lähtuva paraadtrepi vundamendi lahendus oli jäetud kooskõlastamata Vabaduse väljaku planeeringu autoritega.

«Et see ei pidurdaks ehitusloa väljastamist, konsulteeris linnavalitsus arhitekt Alveriga ning sai kinnituse, et probleem lahendatakse lähipäevil,» lisas abilinnapea. Vundamendi küsimust on kavas täpsustada enne kolmanda etapi loa väljastamist.

Võidusamba makett esitatakse linnaplaneerijatele tuleva nädala teisipäeval.

Samba enda ehitusprojekti pole seni esitatud, seetõttu pole ka kolmanda etapi ehitusloa väljastamise tähtaeg selge.

Võidusamba vundamendi eeltööd lõpetatud

24.07.2008  
Kaitseministeerium

Täna jõudsid lõpule Vabadussõja võidusamba vundamendi ehitamiseks vajalikud eeltööd. Eeltööd teostas ehitusfirma RVV. Lähipäevil alustatakse olemasoleva ehitusloa piires samba vundamendiplaadi betoonitöödega.
Projektijuhtimisfirma Telora-E juhataja Kalev Pikaru sõnul on ehituse jätkamiseks pinnas Harjumäel toestatud. „Vundamendi kandepostid on valatud ja ala ümbritsev pinnasekiht võimalike varingute vastu toestatud, seega saab turvaliselt alustada ettevalmistusi vundamendiplaadi ehitustöödega,“ lausus Pikaru.

Kaitseministeeriumil on hea meel, et koostöö linnaga on sujuma hakanud ning uudis võidusammast ümbritseva maa-ala ehitusloa väljastamisest on selge samm edasi. Kui täiendavaid bürokraatlikke ootamatusi enam ette ei tule, siis on kaitseministeerium valmis lähiajal Vabadussõja võidusamba nurgakivi panekuks.

Võidusamba vundamendi betoon vajab kõvenemiseks 10 päeva

18.07.2008
Raul Sulbi, Postimees.ee

Kaitseministeeriumi teatel vajab rajatava Vabadussõja võidusamba vundamendi betoon kõvenemiseks aega vähemalt 10 päeva.

1. juulil väljastas Tallinna linn Vabadussõja võidusamba rajamiseks osalise ehitusloa, mis võimaldas kaitseministeeriumil alustada monumendi vundamenditöödega, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.

Juba 4. juuliks oli ehitusfirma lõpetanud vundamendi vaiade puurimise ja betoneerimise. Kokku puuriti samba alusesse pinnasesse üheksa 5,5 meetri pikkust auku, millesse asetati armatuur ja täideti betooniga.

Rajatud vaiad annavad vundamendiplaadile vajaliku kandevõime, ulatudes välja tugevasse liivakivist pinnasekihti. Vaiade paigaldamisega tagatakse ka see, et liiklusest ja võimalikest teistest ehitustöödest tingitud vibratsioon ei kanduks üle sambale.

Piltilikult öeldes hakkab sammast kandev vundament nägema maa all välja nagu üheksa jalaga taburet, olles seetõttu väga stabiilne ja suure kandevõimega.

9. juulil saadi jätkata vundamendi ehitustöödega. Eemaldati samba vundamendi kohalt kiht pinnast ja kõrvaldati vaiaotsad, et jätkata ehitustööde ala ümbritseva pinnase toestamisega.

Pinnase toestamiseks oli varemalt rajatud maasse spetsiaalsed toruvaiad vundamendipoolsesse külge ja oli paigaldatud ülemine rida kaldinjektsiooni ankrud.

Jätkati alumise rea kaldinjektsiooni ankrute paigaldust, mis ka kõvendati tsemendilahuga. Need tööd lõpetati 11. juulil. Ehitustehnoloogilisest protsessist tulenevalt peab see lahu kõvenema vähemalt kümme päeva.

Kui toestusvöö lahu on kõvenenud, saab 21. juulil jätkata vundamendi ehitamise töödega. Esmalt pingutatakse ankrud, siis saab hakata kaevama vundamendisüvist juba vajalikule kõrgusele, eemaladada veel vaiade pealmised otsad ja alustada ettevalmistusi vundamendiplaadi ehitustöödega.

Selleks valmistatakse ligikaudu 5,5 ja 6,5 meetrise küljepikkustega rakis ning paigaldatakse vundamendiplaadi armatuur. 35-ruutmeetrise pinnaga ja 1,2 meetri paksune vundamenditaldmik kaalub kokku ligikaudu 80 tonni. Nende töödega on plaanis jõuda lõpule 5. augustiks, pärast mida peab valatud betoonisegu taas kümme päeva kivistuma.

Kui Tallinna linn on 15. augustiks väljastanud samba maapealse osa ehitusloa, saab Tšehhi klaasifirma alustada monumendi betoonist kandekonstruktsiooni rajamist.

Tallinn ei andnud võidusamba teise etapi ehitusluba

11.07.2008
Erik Henno, Postimees.ee

Täna erakorralise koosoleku pidanud Tallinna linnakujunduskomisjon, kuhu olid kutsutud ka arhitektide liidu esindajad, leidis üksmeelselt, et Vabadussõja võidusamba teise etapi ehitusluba ei saa väljastada enne, kui antakse projektlahendus trepi vundamendi väljakuga sidumiseks ja leitakse lahendus Komandandi teed ja kaitsealust parki ühendavale kavandatavale trepile.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul oli projekteerijatel piltlikult öeldes lahendamata trepi ühendamine maapinnaga ja ülemise trepi lahendus, ehk vertikaalplaneerimine, teatas Raepress.
Samuti ei olnud maketi puudumise tõttu võimalik näha kõiki olulisi vaateid ja objektide omavahelist kokkusobimist.

«Esitatud projekti puudustega ja nende kõrvaldamiseks esitatud ettepanekutega nõustusid ka arhitektide liidu esindajad ja kinnitasid linnakujunduskomisjoni otsust, et sarnasel kujul ei ole võimalik ehitusluba anda, sellega nõustusid ka projekti esitajad,» lisas Aas.

Esialgse kava kohaselt pidanuks sammas avatama 28. novembril. Kaitseminister Jaak Aaviksoo nimetas täna pressikonverentsil võidusamba võimaliku avamise aegadena Vabadussõja relvarahu aastapäeva järgmise aasta jaanuaris või võidupüha 90. aastapäeva 23. juunil.

DOKUMENT: Vabadussamba eskiisi 18 puudust

08.07.2008
Askur Alas, Ekspress.ee 

Linnaplaneerimisametis 1. juulil kõige osapoolte juuresolekul toimunud Vabadussamba koosoleku protokollist selgub, et eskiisprojekti puudused ulatusid kanalisatsioonist muinsuskaitseni. Avaldame dokumendi täiskujul.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõupidamise protokoll,Tallinnas 01.07.2008 
Toimumise koht: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Vabaduse väljak 7
 
Algus kell 15:00, lõpp kell 17:15
 
Juhatas:                 Endrik Mänd Tallinna Linnaplaneerimise Amet,
                             linna peaarhitekt 
Protokollis:             Kaarina Penu Tallinna Linnaplaneerimise Amet,
                             Linnakujunduse ja haljastuse osakonna vanemspetsialist 
Kutsutud:               Andri Laidre Vabadussõja Võidusamba üks autoritest 
                             Arnold Knuut Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Ehituslubade
                             osakonna juhataja 
                             Boris Dubovik Tallinna Kultuuriväärtuste Amet,
                             Muinsuskaitse osakonna juhataja 
                             Helgi-Ann Viljasaar Tallinna Linnaplaneerimise Amet,
                             Detailplaneeringute teenistus, Kesklinna osakonna
                             peaspetsialist 
                             Ivika Maavere Tallinna Linnaplaneerimise Amet,
                             Kesklinna osakonna juhataja  
                             Jekaterina Sibul Tallinna Linnaplaneerimise Amet,
                             Linnakujunduse ja haljastuse osakonna linna maastikuarhitekt 
                             Kalev Pikaru AS Telora-E 
                             Kaupo Veskimeister SWECO Grupp 
                             Kersti Lootus Lootusprojekt OÜ 
                             Kirev Lootus Lootusprojekt OÜ  
                             Peeter Silla AS Telora-E 
                             Peedre Anso SWECO Grupp 
                             Riina Vändre Kaitseministeerium, kaitseministri
                             meedianõunik 
                             Veiko Pärlin Kaitseministeerium, Infrastruktuuri
                             osakonna juhataja  

Päevakord:
Vabadussõja Võidusamba projekt ja sellega seonduv

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi Amet) väljastas 01.07.2008 ehitusloa VSVS (edaspidi VSVS)  vundamendi ja trasside ehitamiseks.

Amet edastas oma 06.06.2008 kirjas nr ½-2/143 AS SWECO Projektile VSVS arvamused, soovitused ja nõuded eskiisprojekti kohta.

Tallinna Linnavalitsuse linnakujunduskomisjoni 26.06.2008 koosolekul tehti ettepanek, et VSVS eelprojekti operatiivsema menetlemise huvides korraldatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Kaitseministeeriumi ning projektiga seotud isikute osavõtul eraldi nõupidamine, kus täpsustatakse VSVS projektiga seotud nõudeid ja ettepanekuid.

Vastavalt 06.06.2008 edastatud kirjale arutati allpool toodud arvamusi, soovitusi ja nõudeid ning otsustati järgmist:

1. Eskiis ei vasta projekteerimistingimustele, milles on esitatud nõue siduda projekteeritav VSVS platoo lahendus ümbritseva avaliku linnaruumiga, esmajärjekorras koostatava Vabaduse väljaku lahendusega.
2. Esitada külgnevaid planeeritavaid alasid siduv täpsustav joonis VSVS platoole viiva trepi ja Vabaduse väljaku parkla liitumise võimaluste selgitamiseks, sealjuures täpsustada lõiked nimetatud asukohas. Näidata tingimused ja võimalused vaate avamiseks valgustatud eskarpmüürile parkla tasapinnast. On asjakohane anda lahendus eskiisi mahus, et saada põhimõtteline seisukoht trepi rajamise tingimustes.

OTSUSTATI:
Amet on seisukohal, et nõue nr 1 ja nr 2 on tänase päeva seisuga täidetud. Joonistele on kantud Vabaduse väljakut maa-aluse parklaga ja bastioni kasemattidega ühendav trepp.

3. Juhime tähelepanu, et vaja on põhimõttelist lahendust VSVS vundamendi rajamise võimaluste selgitamiseks.

OTSUSTATI:
Amet on seisukohal, et nõue nr 3 on tänase päeva seisuga täidetud. Ametile on esitatud VSVS vundamendi ehitusprojekt, millele on lisatud insenertehniline ekspertiis.
 
4. Juhime tähelepanu veeprobleemile bastioni all tunnelis, vt „Muinsuskaitse eritingimused Eesti Vabadussõja monumendi kavandivõistluse korraldamiseks Vabaduse väljaku äärde Harjumäele", kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga 26.02.2007 nr 6293 p 3.1.
5. Esitada eskiisis põhimõtteline lahendus nii kogu planeeritaval alal sademete vee ärajuhtimise kui ka platoo all (kasemattides) oleva vee ärajuhtimise vajaduse kohta.

OTSUSTATI:
4.1 Amet võtab teadmiseks, et VSVS vundamendi ja trasside ehitusprojektis on viidatud punktis 4 kirjeldatud veeprobleemi lahendamisele Vabaduse väljaku projekti mahus.

4.3 Amet juhib tähelepanu, et VSVS ja Vabaduse väljaku ühiste tehnovõrkude väljaehitamist koordineerib linna poolt Tallinna Kommunaalamet.

4.4 Amet juhib tähelepanu sellele, et VSVS vundamendi ja trasside ehitamiseks väljastati ehitusluba märkusega: "Sademetevee ärajuhtimisel mitte kasutada immutuskaevusid. Lahendus esitada tööjooniste staadiumis. Enne kaeveloa vormistamist esitada võrguvaldajate poolt kooskõlastatud tööjoonised".

6. Seletuskirjas 1.1.4 kirjeldatud kaalutavast valgusava loomisest trepi keskele tuleb loobuda, kuna seetõttu väheneb veelgi linnaruumiliselt olulise trepi laiusdimensioon. Eelistada tuleb trepilahendust, mille üldilme on terviklik.

OTSUSTATI:
Amet võtab teadmiseks, et punktis 6 toodud nõue on täidetud.
 
7. Trepiga külgnevate müüriosade lahendus on esteetilise selguse aspektist sobimatu (kaaluda, kas täismahus müüritis või madaldatud täismahus müüritis piirdega, mitte kombineeritud lahendus).

OTSUSTATI:
7.1 Amet on seisukohal, et eskarpmüüri tuleb säilitada kuni VSVS peatrepini.

7.2 Amet on seisukohal, et eskarpmüüri liitumine on lahendatud üldkontseptsiooniga võrreldes ebaproportsionaalselt liigendatuna. Projekteerijal pakkuda alternatiivsed lahendusi tuginedes valmistatavale maketile.

7.3 Amet on seisukohal, et eskarpmüüri käidav osa tuleb markeerida analoogselt teiste tähistatavate müüriosadega, teraslehega piiratud graniitplaadiga.

8. VSVS valgustamiseks välja pakutud valgusallikate värvustemperatuur (5000 - 7000K) ei ole sobiv. VSVS valgustamiseks ning platooalal kasutada valgustuses (v.a veetrepil) valgusallikate värvustemperatuuriks neutraalvalget (3000 - 4000K).

OTSUSTATI:
8.1 Amet nõustub ettepanekuga, et seletuskirjas jäetakse segaduse vältimiseks välja  värvustemperatuuri arvväärtused. Seletuskirjas tuleb valgusallikate värvust kirjeldada sõnaliselt - neutraalvalgena.

8.2 Amet on seisukohal, et eelprojektis tuleb täpsemalt määrata nõuded VSVS tseremooniaväljaku valgustamiseks.

9. Trepist vasakule jäävale prügikastile leida sobivam asukoht.

OTSUSTATI:
Amet nõustub põhimõttelise lahendusega, mille kohaselt prügikastid integreeritakse istepinkidega. (vt ka p. 18).

10. Piirete variantsus pole kaalumist leidnud (väljapakutud lahenduses on klaaspiire, kuid Harjumäe pargis on kasutatud sepislahendust).
11. Määratleda pandusega külgneva VSVS taha jääva müüri paksus ning kõrgus. Müürile piiret mitte kavandada.

OTSUSTATI:
10.1 Ameti ettepanekul loobuda panduse nõlvapoolsel küljel klaaspiirdest.

10.2 Amet on seisukohal, et olemasolevale eskarpmüürile klaaspiiret mitte kavandada. Võimalusel kasutada olemasolevat sepispiiret, mis tuleb paigutada eskarpmüüri bastionipoolsele äärele.

10.4 Amet on seisukohal, et projekteerijal tuleb täpsustada Mayeri trepi ülemise nurga liitumise lahendust.

10.5 Amet võtab teadmiseks, et eelprojektis on nõue täidetud, lahenduses on müüri paksus täpsustatud (2cm, 20cm ja 2cm - kokku 24cm). Müürile ei ole piiret kavandatud.

12. Puudub joonis vaatega VSVS poolt Mayeri trepi teostamiseks vajaliku tugimüüri lahendusele.

OTSUSTATI:
12.1 Amet on seisukohal, et Mayeri trepi ja tugimüüri lahenduse sobivust saab täpsemalt hinnata valmiva maketi põhjal.

12.2 Amet on seisukohal, et Mayeri trepi teostamiseks vajaliku tugimüüri põhimõtteline lahendus peab olema esitatud eelprojektis ja lõplik lahendus sh nõutud vaatejoonis tuleb esitada tööprojektis.

13. Panduse kaldpind viimistleda ohutustehnilistel kaalutlustel rihveldamise teel. Anda lahendus murunõlva liitumisele pandusega ning nõlvalt voolavate sadevete ärajuhtimisele panduselt.

OTSUSTATI:
13.1 Amet on seisukohal, et põhimõtteliselt on sadevete ärajuhtimine lahendatud. Amet võtab teadmiseks, et nõue on eelprojektis täidetud. Kogu panduse ulatuses tuleb kavandada drenaažitorustik.  (vt ka p 4.4)

14. Ei saa esitada seisukohta arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud müüride markeerimise osas, kuna puudub vastav lahendus. Eelistame minimalistlikult tagasihoidlikku lahendust.

OTSUSTATI:
Amet nõustub esitatud lahendusega.

15. Kavandatud põõsasistutused nõlva ülemises osas ei ole kujunduslikult põhjendatud ja pigem toonitavad kahe maastiku erinevust, kui seovad seda.

OTSUSTATI:
Amet tegi ettepaneku kaaluda nõlva ülemises osas mõne teise istutusmaterjali kasutamist. Amet on seisukohal, et kavandatud põõsasistutuste teemat on võimalik arutada täpsemalt järgmistes projekteerimisstaadiumites.

16. Vaatamata Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Harjumaa Keskkonnateenistuse põhimõttelisele kooskõlastusele on Amet jätkuvalt seisukohal, et lisaks kavandatud pandusele on platoo ja kaitsealuse pargi sidumiseks vajalik kavandada täiendav ühendus. Viiteks olgu siin nimetatud dokument „Muinsuskaitse eritingimused Eesti Vabadussõja monumendi kavandivõistluse korraldamiseks Vabaduse väljaku äärde Harjumäele" (kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis 26.02.2007 nr 6293), mille p3.4 järgi „Planeeritava ala läänepoolse külje moodustas arvatavasti kindlustuse muldvall. Seda muldvalli ei ole vaja taastada, vaid võib markeerida monumendi lahendusega".

OTSUSTATI:
Amet on seisukohal, et teise juurdepääsu vajalikkus ja võimalikud lahendused täpsustatakse pärast maketi valmist.

17. Juhime tähelepanu, et projekteerimistingimustes esitatud eskiisi Muinsuskaitse ekspertnõukogu kooskõlastamise nõue on tänaseni täitmata.

OTSUSTATI:
17.1 Amet võtab teadmiseks, et Muinsuskaitse ekspertnõukogu on nõustunud VSVS tseremooniaväljaku lahendusega.

17.2 Amet juhib tähelepanu sellele, et Muinsuskaitse ekspertnõukogu ei ole üle vaadanud oma seisukohta, mille kohaselt klaassamba kõrgus ei või ületada 18 m maapinnast.

18. Arhitektuursete väikevormide ja klaassambaga seotud teemad.

18.1 Amet on seisukohal, et istepinkide keskmine istekõrgus peab olema vahemikus 42 kuni 45 cm.

18.2  Amet on seisukohal, et 3,5º kaldega graniitplaatidest kattega käigupindade puhul tuleb projektis kirjeldada jalakäijate ohutuse tagamise abinõusid.

18.3 Amet on seisukohal, et istepindade laiust, asukohtasid ja integreeritud prügikastide paigaldamise lahendust on võimalik hinnata valmistatava maketi põhjal.

18.4  Amet on seisukohal, et VSVS ja ajaloolist müüri tutvustavate infotahvlite täpne arv, asukohad, mõõtmed ja kinnitusviisid lepitakse kokku pärast infotahvlite teksti koostamist ja maketi valmimist. Asukohad tuleb kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga.

18.5  Amet on  seisukohal, et kaitsealusesse parki kavandatud uue trepi ehitamisel tuleb võimalusel kasutada lammutava trepi astmeid.

18.6 Amet on seisukohal, et VSVS klaassamba ehitusloa saamiseks tuleb esitada valgustuslahendus ja seletuskirjas põhjalikult selgitada klaassamba igapäevase hooldamise põhimõtteid. Ameti esindajad soovivad eelnevalt tutvuda valgustusnäidistega.

18.7 Amet on seisukohal, et projekteerijal tuleb hinnata peatrepi valgustuslahenduse sobivust VSVS üldkontseptsiooniga ja projektis tuleb välja tuua abinõud valgustatud objektide (peatrepp, klaassammas, klaassamba tagumine müür) valgustuslahenduste visuaalse konkureerimise vältimiseks (vt ka p. 8.2).

18.8  Amet on seisukohal, et järgmiste etappide ehituslubade väljastamise eelduseks on parandatud projektdokumentatsiooni esitamine, kus on kõrvaldatud vastuolud seletuskirja, plaanide, lõigete, vaadete ja detailijooniste vahel.

........................................
Endrik Mänd                                                 
Koosoleku juhataja                                                     ........................................
                                                                                          Kaarina Penu  
                                                                                           Protokollija
                                                                                               

TV3: algas võidusamba ehitus

04.07.2008
Raul Sulbi, Postimees.ee

4. juuli läheb Vabadussõja võidusamba sünniloos ajalukku, sest just täna mindi lõpuks samba enese ehitustööde juurde ja alustati vundamenditöödega.

Ehitajate elu teevad aga keeruliseks Tallinna detailsed ja ehitaja kinnitusel üha muutuvad nõudmised, vahendas TV3 «Seitsmesed uudised».

Näiteks peab viimaseni paigas olema ka roosipõõsa ja käsipuu paigutus.

Huvitavaid fakte vabadussambast

30.06.2008
Askur Alas, Ekspress.ee

Eesti Ekspress uuris kaitseministeeriumi tellitud ja SWECO Projekt AS koostatud Vabadussõja võidusamba eelprojekti projektdokumentatsiooni ja toob sealt huvitavamad faktid lugejani.

Kas teadsite, et:

MONUMENT

• Klaasist plokid, millest vabadussammas kokku pannakse, on suurusega 1x2 meetrit
• Turvalisuse ja vandalismi eest kaitse huvides on mooduli väliskiht 3 cm paks turvaklaas (autodes kasutatav turvaklaas on 2-4 cm paks)
• Mooduli sisemine kiht on eritehnoloogial, millega tagatakse „kordumatu muster" ja „igijää efekt"
• Klaaselemendi purustamisel ei kuku turvaklaas kinnitustelt maha, vaid jääb ühte tükki
• Sammas hakkab asuma raudbetoonist rostvärgil 9 vaial; vundamendi rajamine on komplitseeritud, kuna täitepinnas on 9,4-16,2 meetrit paks, kohati tihenemata
• Lindude ärahoidmiseks on monumendi otsas spetsiaalne mehaaniline sõrestik, mis takistab neil maandumast
• Samuti on monumendi otsas piksekaitse, monumendile on ette nähtud automaatne tulekahjusignalisatsioon
• Sisemise jääklaasi valgusmurdumise pärast ei tohi lasta monumendile tolmu koguneda
• Klaasi mittepoorsete omaduste tõttu on graffiti hõlpsalt eemaldatav ega jäta jälgi
• Monumendi sisse on kogu ulatuses planeeritud hoolduskäik, all on seadmete hooldusruum
• Monument asub Vabaduse väljaku ääres kõrgusel +17.64 m tõstetuna ca 3,4 m kõrgusele orilioonile ehk 21 m kõrgusel platsil, mille suurus on 22x18 m
• Monumendi tipp saab olema 45,02m kõrgusel ehk monumendi kõrgus on 24 meetrit
• Monumendi all on 0,5 meetri kõrgune mustast graniidist platvorm, kuhu saab kinnitada pärgasid või lihtsalt istuda
• Ehitiste „kavandatav tööiga" on 100 aastat

TREPP JA VALGUSTUS

• Harjumäe parki ja võidusamba platood ühendab trepp, mis juhib jalutaja Komandandi  teele, kust saab alguse 5% kaldega pandus, mida mööda saab laskuda võidusamba juurde
• Trepp on mustast põletatud graniidist astmetega, trepi keskele on planeeritud veeala, mis on osa trepist
• Vesi voolab mööda astmeid piki 2cm sügavust kanalit ja on alt valgustatud sinise LED valgusega
• Plaan on, et vesi voolaks aastaringselt, kuid eriti külmal ajal asendaks seda vett imiteeriv valgustus
• Valgustatud on ka ülejäänud trepp; trepi ääres on klaasist piirded ja lapsevankri jaoks süvis
• Kaalumisel on müüri äärde klaasi taha parkla tasapinda veekogu loomine
• Demonteerimisele kuulub kogu valgustus antud alal, sh 6 valgustit Komandandi teel ja Kaarli puiestee pool 3 valgustit
• Võidusamba ja selle ümbruse valgustamiseks ei kasutata postvalgustust, vaid pindadesse planeeritud valgustust
• Pimedal ajal toimub monumendi valgustamine kaasaegse LED-tehnoloogiaga, valgus on „naturaalne valge"

ÜMBRUS JA HALJASTUS

• Ristist paremal on lipumastid ja 76 ruutmeetrine istutusala, mida piirab 25cm graniidist plaat, mis omakorda on 0,5 m maapinnast
• Arvestatud on võimalus avada valgustatud vaade arheoloogiliste kaevamiste käigus välja tulnud eskarpmüürile
• Ristist vasakule jääb 3,5 kraadise kaldega pind, samuti mustast graniidist plaatide või muruga kaetud; ala võib kasutada näiteks ka orkestri jaoks
• Kuna tegemist on kaldpinnaga, on trepi kõrvale planeeritud „integreeritud prügikastid"
• Võidusamba rajamisel istutatakse ümber 381 põõsast, likvideeritakse 38 põõsast ja 3 rühma
• Säilitatakse kaks suurelehelist pärna ja üks serbia kuusk, likvideeritakse 1 harilik saar
• Alale paigutatakse 500 ruutmeetrit rullmuru, sealjuures peab 45-kraadilise nurga alla paigutatav muru olema raske savika mullaga ning süsteem vajab erikonstruktsiooni;
• Muru peab olema vähemalt 2 aastane ja hästi arenenud juurestikuga
• 126 ruutmeetrisele alale planeeritud on istutada 504 roosi, mille istikutel peab olema vähemalt 3 hästiarenenud oksa
• Komandandi teelt lähtuvale kaldteele kuni vaheplatvormini kasutatakse pindadesse paigaldatavat sulatuskütet
• Ära viiakse (viidi) kavandatavalt 5000-7500 tonni pinnast, 210-360 tonni paekivi, 80-140 tonni asfaltbetooni tükke ja 120-190 tonni ehitusprahti
• Välja kaevatud eskarpmüüri pealseid karniisplaate on säilinud vaid üks; müüride konstruktsioonide säilivust loetakse endiselt rahuldavaks
• Müüride kõrgus kõigub tasandil +18,87 m kuni +21,43 m piires; lahti on kaevatud kuni +17,02 m, algne kõrgus oli +22,04m; projekti järgi võetakse müür kõrguseni +20,5m maha
• Müüride säilitamiseks on vaja niiskustõkkeid, müürid puhastada ja tühimikud seguga täita

Tallinn andis võidusamba rajamiseks esimese ehitusloa

01.07.2008
Hanneli Rudi, Postimees.ee

Täna väljastas Tallinna linnaplaneerimise amet Vabadussõja võidusamba esimese etapi ehitusloa, kokku on samba rajamiseks kavas anda kolm ehitusluba.

Tallinna linnaplaneerimise amet otsustas täna, et on kõrvaldatud takistused, mis seni segasid Vabadussõja võidusamba rajamise esimese etapi ehitustöid, teatas Raepress.
Nüüd võivad alata võidusamba esimese etapi tööd vundamendi ja tehnovõrkude ehitamiseks.

«Tagamaks Vabadussõja võidusamba rajamise protsessi jätkumise, oleme erandkorras valmis väljastama ehitusloa kolmes etapis. Pärast ehitusloa taotluse ja nõuetekohase projekti laekumist sai võimalikuks esimeses etapis väljastada ehitusluba samba vundamendile ja tehnovõrkudele,» ütles abilinnapea Taavi Aas.

Teises etapis väljastatakse ehitusluba tseremooniaväljakule ja arhitektuursetele väikevormidele ning kolmandas etapis samba maapealse klaasi osale.

«Arvestades, et Vabadussõja võidusammas luuakse aastakümneteks, pole vastutustundlik lõpptähtajast kinnipidamise nimel teha mööndusi lõpplahenduse kvaliteedis, mis jääb linnapilti ilmestama mitmeks inimpõlveks,» lisas abilinnapea.

Võidusamba platoo ehitusloa väljastamine lükkub edasi

26.06.2008
Postimees.ee

Tallinn lükkab Vabadussõja võidusamba platoo rajamiseks vajaliku ehitusloa väljastamise edasi, sest monumendi ehitusprojektis oli rohkelt vigu.

«Luba väljastatakse tingimusel kui projekteerija nulltsükli ehk maa-aluse osa projektis esinevad puudused kõrvaldab,» lausus Tallinna abilinnapea Taavi Aas Raepressile. Loa võidusamba vundamendi rajamiseks võib linn aga väljastada siiski juba lähipäevil ning tõenäoliselt toimub see järgmise nädala alguses.

Täna võidusamba ehitusprojektiga tutvunud linnakujunduskomisjon otsustas, et projektis esinevate rohkete vigade ja puuduste tõttu väljastatakse ehitusload monumendi rajamiseks kolmes etapis.

«Esimeses etapis antakse ehitusluba üksnes samba vundamendi ning platooaluste kommunikatsioonide rajamiseks,» märkis Aas. «Maapealse ehitusmahu ning samba enese osas tuleb projektiga veel tublisti vaeva näha.»

Aasa sõnul loodab linnakujunduskomisjon, et samba projekteerija suudab probleemid, millele on viidanud eksperdid ja muinsuskaitsjad, lahendada ning konstruktiivses koostöös linnavalitsusega jõuda väärika tulemuseni.

Eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil pidas Aas võimalikuks, et ehitusluba väljastatakse veel sel nädalal , kui linnakujunduskomisjon on ehitusprojekti läbi vaadanud.

Kaitseministri nõunik Riina Vändre on tunnistanud, et võidusammas võib valmida esialgu väljaöeldud kuupäevaks, 28. novembriks vaid juhul, kui Tallinna annab hiljemalt järgmise nädala lõpuks välja ehitusloa samba aluse platoo rajamiseks.

Aas: samba platoo saab ehitusloa loodetavasti nädala lõpuks

25.06.2008
Inga-Gretel Linkgreim, ERR uudised

Tallina abilinnapea Taavi Aasa sõnul peaks selle nädala lõpuks olema võimalik välja anda ehitusluba Vabadussõja võidusamba alusplatoo ehituseks.
"Me kohtusime möödunud nädalal kaitseministeeriumi esindajatega, arutasime väga tõsiselt seda, et kuna muinsuskaitse nõukogu leidis, et need avatud müürid peavad säilima võimalikult suures mahus, siis langetasime otsuse, et trepp tuleb kõrgem, et müürid säiliksid," rääkis Aas linnavalitsuse pressikonverentsil.

"Kui ameti poolt esitatud märkused on täidetud, siis peaks olema võimalik selle nädala lõpuks anda välja ehitusluba," märkis Aas. "Aga me oleme jaganud selle objekti kaheks, ehk siis see ehitusluba puudutab platooehitust. See ei puuduta veel sammast, sest samba kohta meil lõplikke projekte ei ole."

Aasa sõnul ei ole projekte valgustuse ja monumendi klaaside kinnitamise kohta. "Alles siis kui need küsimused on vastused saanud, siis saab hakata rääkima samba ehitusloast," ütles Aas.

Abilinnapea lisas, et Tšehhi firma töötab nende lahenduste kallal.

Võidusamba uus projekt vähendab väljaku trepiastmeid

22.06.2008
EPL Online
 
Võidusamba projekteerijad leidsid lahenduse eskarpmüüri säilitamisele trepiastmete arvu ja kõrguse vähendamise läbi.

Lõppenud nädalal esitas kaitseministeeriumi koostööpartner SWECO projekt AS Tallinna linnaplaneerimisametile täiendused Vabadussõja võidusamba eelprojektile, lähtudes ameti 6. juuni kirjas toodud märkustest, teatas kaitseministeerium.

Uus eelprojekt tuleb vastu ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti palvele suurendada varem kooskõlastatud 13 sentimeetrist trepiastme kõrgust 15 sentimeetrile, säilitamaks maksimaalselt Harjumäel arheoloogiliste kaevetööde käigus arvatavast kõrgemaks osutunud 17.-18. sajandi eskarpmüüri.

Trepiastmete arv kahaneb seeläbi 27-lt astmelt 24-le. Sellise ettepaneku tegi oma 17. juuni kirjas kaitseministeeriumile Tallinna kultuuriväärtuste amet.
 
Esitatud eelprojekt on käesoleva aasta jaanuarist kestnud ja erinevate ametkondade vaheliste kohati vastandlike nõudmise kompromissi tulemus, milleni jõudmiseks on kaitseministeeriumi egiidi all toimunud üle 20 kohtumise ja leidnud lahenduse enam kui 50 eriarvamust.

Pärast nimetatud paranduste ja muudatuste sisse viimist projektdokumentatsioonis peaksid olema kõrvaldatud kõik takistused ja ministeerium jääb ootama Tallinna linnavalitsuselt samba ehitustegevuseks vajalikku ehitusluba.

Ministeerium koostab võidusamba püstitamise uue ajagraafiku

Piret Peensoo
Eesti Päevaleht, 20.06.2008

Võidusamba püstitamist on takistanud ajakavas seni arvestamata viperused.
Kaitseministeerium paneb juuli alguses paika Vabadussõja võidusamba püstitamise uue ajagraafiku: varasemate kokkulepete järgi pidanuks vundament valmima 20 päeva tagasi, tegelikkuses pole ministeeriumil veel ehitusluba.

Monumendi rajamist on saatnud ajakavva arvestamata jäetud viperused, alates keskkonna- ja muinsuskaitsjate etteheidetest, arheoloogiliste leidude ülevaatamise viivitustest ning lõpetades projekti linnaplaneerijatele vastuvõetavaks muutmise raskustega.

Tüli klaasitehasega
Eesti Ekspress kirjutas eile, et autorid võitlevad Tšehhi klaasivabriku kehva töö vastu. Põhjuseks on silmatorkavad klaaspaneelide kinnitused, sest soov oli kinnitused märkamatuks jätta. Ajaleht kirjeldab, et poltide pärast tekkis tüli ka mai keskel eestlaste külaskäigul Sans Souci klaasitehasesse, kus samba annetusi koguva sihtasutuse Vabaduse Monument juht Aivar Reivik keelas linnadisainer Urmas Kaldarul kinnitusi pildistada. Tšehhide loal said pildid tehtud tingimusel, et avalikkus neid ei näe.

Nüüd on mustadest tihenditest loobutud, kuid autorid pole kindlad, kas poldipeadele kleebitavad klaaskatted varjavad kinnitused täielikult. “Koostöö klaasitehasega on läinud väga hästi. Päris nii ei saa öelda, et me tülis oleme, see on liialdatud, absurd,” ütles eile üks Vabadussõja võidusamba autoreid Rainer Sternfeld.

Küll tuleb tema sõnul arvutuslikult tõestada, kas samba kinnitamine poltidega on ainuvõimalik lahendus: “Täna meil ei ole kindlustunnet, et see on ainuke variant. Kui see konkreetne lahendus jääb, siis sellega saab edasi töötada ja pole muret – peab olema idealist.”

Kaitseministeeriumi infrastruktuuriosakonna juhataja Veiko Pärlini sõnul valmistavad tšehhid juuli keskel uue poldikatetega töö, näidates ühtlasi ette paneelide ühendamise.

17 märkust linnalt
Viis kuud enne monumendi avamise ajaks märgitud 28. novembrit käivad alal endiselt arheoloogilised väljakaevamised ja kaitseministeeriumil puudub ehitusluba. Kaitseministri nõuniku Riina Vändre sõnul tõkestab samba valmimist munitsipaalbürokraatia. “Linnapea äraolekul on osa ametnikke hakanud venitama samba ehituse alustamiseks vajaliku ehitusloa väljastamisega,” ütles Vändre.

Linnaplaneerimisameti juhataja Toomas Õispuu juhib sambaala projekteerinud SWECO Projektile saadetud kirjas tähelepanu võidusamba kompleksi eskiisprojektist leitud 17 probleemsele kohale (kuidas liidetakse samba platoo ja parkla, kuhu suunatakse sademevesi, kuidas markeeritakse müürid, prügikast vajab uut asukohta jms).

Muu hulgas otsustas möödunud nädalal muinsuskaitse ekspertnõukogu, et 17.–18. sajandi päritolu eskarpmüür samba asukohas tuleb tingimata eksponeerida ning see eeldab, et projektis muudetakse trepi kõrgust.

Jonn asjaajamises
Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd ütles, et eelprojekt ehitusloa taotlusega saabus ametisse sel nädalal, see vaadatakse läbi ja teema jõuab järgmisel neljapäeval linnakujunduskomisjoni. “Vastavalt kokkuleppele kaitseministeeriumiga oleme ehitusluba andmas mitmes osas: eraldi maastikulistele heakorratöödele ja võidusamba nulltsüklile ja hiljem samba maapealsele osale,” ütles Mänd.

Mänd kinnitas, et projekti menetlemisega ei ole jonnitud. “Linnaplaneerimisametis töötavad spetsialistid. Saan riigi murest aru – tegemist on tähtsa ja kiire projektiga, aga meil on nõuded, millele projektid peavad vastama,” ütles ta.

1küsimus
•• Kas sammas saab 28. novembriks valmis? Kui mitte, siis milline on plaan B?
Vastab Veiko Pärlin, kaitseministeeriumi infrastruktuuriosakond
•• Ei ütle täna tähtaega, enne kui linnaplaneerimisamet on ehitusloa väljastanud. Plaan B tekib lähiajal, kui meil ikkagi selgub, kuidas linnaplaneerimisamet menetleb neile esitatud loaprojekti. Juuli alguses peaks olema selge, kas saame ehitusloa.
Oleme vahepeal võtnud kasutusele meetmed, mis võimaldaks samba õigel ajal avada. Monoliitne raudbetoonkonstruktsioonivalu, mis oli plaanis teha platsil, tehakse nüüd tehases ja kandekonstruktsioon monteeritakse väljakul kokku.
Praegu me ei ole väga tõsiselt seda üldse kaalunud, et ei jõuaks õigeks ajaks valmis.

Kaitseministeeriumi kommentaar Taavi Aasa kirjale

Kaitseministeerium on tutvunud Tallinna linnavalitsuse märgukirjaga ning teeb omalt poolt kõik, et kirjas toodud tähelepanekute- ja ettepanekutega arvestada. Rajatav Vabadussõja võidusammas on mitte ainult kogu linna vaid ka kogu riigi visiitkaardiks ning jääb Tallinna esindusväljakule pikkadeks aastateks. Ministeerium mõistab suurepäraselt ehitusloa väljastamisega linnal lasuvat vastutust ja soovib selgitus jagades tagada kindlust selle otsuse õiguses.

Meie kõigi ühine soov on ehitada võimalikult kaunis ja esinduslik mälestusmärk. Selle saavutamiseks oleme omalt poolt valmis jätkuvateks aruteludeks ja koostööks. Kaitseministeerium on koheselt valmis osalema diskussioonis ja koostööarutelus linnakujunduskomisjoniga. Ühismeeles on juba lahenduse leidnud paljud esmapilgul ületamatutena tundunud raskused.

Kaitseministeerium ja linnavalitsus on kõrgeimal tasandil allkirjastanud ühiste kavatsuste ja koostöö protokolli, kus on lubanud teha kõik endast oleneva, et Vabadussõja võidusammas valmiks Vabariigi Valitsuse poolt määratud ajaks 28. novembril 2008. Oleme linnavalitsusele tänulikud senise koostöö eest, mille käigus on suudetud lahendada terve rida probleeme. Näitame oma rahvale, et 28. novembriks 2008 oleme loonud lubatud mälestusmärgi, mida eelnevad põlved samalaadsete vastuolude tõttu teha pole suutnud.

Taavi Aas: Sammas on linnaruumi sobimatu

Tallinna abilinnapea Taavi Aas saatis kaitseminister Jaak Aaviksoole kirja, kus teatas, et linnale esitatud viimased eskiisid võidusambast erinevat oluliselt varem avalikkusele näidatutest ning nendel olev monument on linnaruumi sobimatu. Kirjaga saab tutvuda siin: Taavi Aas.pdf

Ekspertnõukogu andis loa Harjumäe vaidlusalused müürid maha lammutada

16.05.2008
Urmas Seaver, Postimees.ee

Tallinna arheoloogia ekspertnõukogu andis nõusoleku maha lammutada Vabadussõja võidusamba rajamise käigus ootamatult välja tulnud müürid, mis tähendab, et monumendi rajamiseks enam takistusi pole.

Seitsmeliikmeline nõukogu lähtus selle esimehe Boris Duboviku sõnul asjaolust, et leitud müürid ei ole niivõrd olulised kui bastioni põhimüürid ehk eskarpmüürid, mis võidusamba rajamise käigus taastatakse ja eksponeeritakse.

Leitud müüride näol oli tegemist eskarpmüüri ääres olnud kahurite platvormi toetanud tugimüüridega. Seitsmeliikmelisest ekspertnõukogust olid müüride lammutamisega nõus kuus ning vastu üks.

Müüride lammutamisega olid lisaks Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhatajale Dubovikule nõus Anton Pärn, Ants Kraut, Toomas Tamla, Erki Russow ja Kristi Sarv. Vastu oli ainsana Jaan Tamm.

Eelmisel nädalal nõudis kultuuriministrile nõu andev muinsuskaitse nõukogu, et ootamatult avastatud ning ajaloolistelt dokumentidelt puudunud müüridele tuleb teha täiendavad ekspertiisid ning neid ei tohi kergekäeliselt maha lammutada.

Dubovik lausus, et täiendavate ekspertiiside tegemine oli õigustatud, sest seeläbi saadi müüride kohta palju lisainfot. Kolmest eksperdist kaks ei pidanud tugimüüride allesjätmist vajalikuks.
Duboviku sõnul aeti tugimüüride jälgi ka Stockholmi arhiividest, kuid sealsed materjalid neid müüre ei kajasta. Ta lisas, et seetõttu pole hetkel teada, millal need üleüldse rajati ning võimalik on ka see, et neid ei lasknud ehitada mitte bastionid rajanud Rootsi riik vaid Põhjasõjaga Eesti enda kätte saanud Tsaari Venemaa.

Dubovik ütles, et ekspertnõukogu arvestas ka asjaoluga, et leitud tugimüüre pole võimalik eksponeerida, sest see eeldaks bastioni ajaloolise muldvalli taastamist. Ta lausus, et edastab ekspertnõukogu otsuse riigi muinsuskaitseametile ning kultuuriministri juures käiv muinsuskaitsenõukogu selles küsimuses enam ei kogune.

Kuna on vähetõenäoline, et riigi muinsuskaitseamet ei nõustuks ekspertnõukogu arvamusega, siis leitud müürid enam Vabadussõja võidusamba rajamist ei takista. Müüride allesjätmise korral aga oleks tulnud kogu samba projekt uuesti teha ning selle valmimine sel aastal oleks olnud ebareaalne.

Võidusammas tuleb kiirguskindel

13. 05. 2008
Urmas Jaagant, Eesti Päevaleht
 
Võidusamba valmistamiseks mõeldud klaas läbis Tšehhi laobratooriumis edukalt kõik katsed pidades vastu nii intensiivsele kiirgusele kui ka kõrgetele temperatuuridele.
Vabadussõja võidusamba valmistamiseks mõeldud klaasi testis kuu aja jooksul Tšehhi laboratoorium IKATES, selgus klaasile väljastatud sertifikaadist.
Laminaatklaasi näidiste vastupidavus pandi proovile neljas erinevas katses.
Üht klaasplaati hoiti 14 päeva -18 ja 53 kraadi vahemikus muutuva temperatuuriga kambris.
Teine neljast testimisele saadetud klaasplaadist pidi kannatama kahe tunni jooksul 100-kraadist kuumust, kolmandat kiirati 200 tundi valgustugevusega 1400W/m2.
Neljas klaasinäidis veetis 14 päeva 50-kraadises 95% õhuniiskusega kambris.
Ühelgi katsetatud klaasplaadil ei avastatud visuaalsel vaatlusel delaminatsiooni ega ka värvuse muutusi.

Sambaehitus ootab lisaekspertiise

13. 05.2008
Piret Peensoo, Eesti Päevaleht
 
Võidusamba puhul on kõige olulisem küsimus, mida teha uute avastatud tugimüüridega.
Vabadussõja võidusamba klaas on saanud vajaliku turvasertifikaadi, monumendi alal laiuva 17.–18. sajandi müüristiku säilitamine otsustatakse pärast lisaekspertiise.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Veiko Pärlini sõnul on arheoloogilised väljakaevamised pidurdunud, kuni pole päris selge, mida hakata peale bastioni muldkehast välja tulnud müüridega.

“Ei ole veel selle kohta otsust,” ütles Pärlin. “Soovime tänase või homse päeva jooksul teada saada, mis seisukohale jäävad muinsuskaitsjad.” Seni jätkatakse arheoloog Villu Kadaka sõnul väljakaevamisi, ent pinnast ära ei veeta ja midagi ei lammutata.

Nädalapäevad tagasi otsustasid muinsuskaitseeksperdid ja samba rajamise asjaosalised, et monumendi ajakavast kinnipidamiseks on mõistlik 17.–18. sajandist pärit tugimüüristik ohverdada. Koosolekul eriarvamusele jäänud Eesti muinsuskaitse seltsi juhatuse esimees Jaan Tamm seevastu kritiseeris otsust avalikult. Tamme sõnul on tegemist haruldase kolmeastmelise bastioniga ning monumenti ei tohi rajada seniste kultuuriväärtuste hävitamise hinnaga.
Muinsuskaitsenõukogu soovitas tellida bastioni oletatava sarruse ja esimese flangi laskevalli seespoolse tugimüüri väärtuse kohta lisaekspertiisi kunstiakadeemia emeriitprofessorilt Rein Zobelilt ja Tartu ülikooli kunstiajaloo lektorilt Kaur Alttoalt. Zobel keeldus, lisaks Alttoale esitavad 20. maiks ametile ekspertiisi arhitekt Rein Raie ja arheoloog Kalle Lange.

Tamm näeb lahendust müüride säilitamises ja kogu monumendiväljaku tõstmises poolteist meetrit kõrgemale. Kaitseministeeriumi esindaja sõnul pole see aga võimalik, sest sammas tuleks nii lubatust kõrgem ja trepiastmeid rohkem. “Tseremoniaalne plats läheb väiksemaks,” selgitas ta. Näiteks ei mahuks seisma orkester.

Täna arutavad muinsuskaitsjad teemat kultuuriministriga.

Linnaplaneerijaid huvitab klaas
•• Linnaplaneerimisameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier kutsus monumendi rajajaid tutvustama ehitusvõtteid. “See on unikaalne ehitus, raudbetoon ja klaas. Meid huvitab, kuidas nad koos toimivad,” ütles Seier.

•• Kui praegu on võidusamba rajajad käinud linnaplaneerimisametis eskiislahendusega, siis projektile tuleb tellida ka ekspertiis. Paraku lükkub tänaseks kavandatud kohtumine ehitusjärelevalve teenistuse juhi haigestumise tõttu nädala lõppu.

•• Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Veiko Pärlini sõnul on tegemist esimese pikema tutvustusega ja turvakatsetuste tulemusi kommenteerib ekspert. Katsekoja IKATES s.r.o. väljastatud sertifikaadis on ära toodud katsetuste nimekiri, joonistatud graafikud ja esitatud tulemuste tabel.

•• San Souci disainitud klaas on raporti järgi vastupidav õhuniiskusele, temperatuurikõikumistele ja kiirgusele. “Tegemist on Euroopa Liidus väga kõrgelt aktsepteeritud katsekojaga, kus katsetab oma klaasi näiteks Saint-Gobain,” ütles Pärlin.

Arheoloogid leidsid Harjumäelt kahe inimese säilmed

05.05.2008

Harjumäel Vabadussõja Võidusamba tulevases asukohas leiti arheoloogiliste väljakaevamiste käigus täna kahe inimese säilmed.

Kuna säilmed olid suhteliselt hästi säilinud, korralikult maetud, hauda asetatud ida suunas ning ühe surnu jalast leiti säilinud saapad, võib arheoloogide hinnangul olla tegemist Teise maailmasõja ajal maetud inimestega.
Säilmetele tehakse DNA-analüüs ning täiendav ekspertiis, mis loodetavasti annab vastuse küsimusele, kes ja mis asjaoludel olid Harjumäele maetud.

Arheoloogide hinnangul on vähetõenäoline veel uute säilmete leidmine samast asukohast.
Praegused leiud ei takista arheoloogiliste väljakaevamiste õigeaegset lõpetamist.

Samuti otsustasid muinsuskaitseeksperdid täna, et eelmisel nädalal leitud 17.-18. sajandist pärit müürid säilitatakse osaliselt ning markeeritakse loodava Vabadussõja Võidusamba platool eri värvi graniitplaatidega. 

Algasid arheoloogilised eeluuringud rajatava Vabadussõja võidusamba territooriumil

12.03.2008



12. märtsil 2008 algasid arheoloogilised eeluuringud Harjuvärava mäe idaküljel.
Kaevetööde eesmärk on hankida täiendavaid andmeid Vabadussõja võidusamba alal asuvate Tallinna 17.–19. sajandi muldkindlustusvööndi müüride kohta.

Tööde käigus tehakse kindlaks Ingeri bastioni - praegu mullaga kaetud kunagise vasaku flangi eskarpmüüri ja Harju värava ees olnud tenaili eskarpmüüri - täpne paiknemine, mõõdud, kuju ja säilivusaste. Arheoloogiliste kaevetöödega saadavad andmed on vajalikud lõpliku eskiisprojekti koostamiseks, mis peaks valmima hiljemalt 1. aprilliks. Lisaks selgitatakse välja müüri ja selle välispinna kivimite/materjali koostis.

Kaevetööde sügavuseks on planeeritud kuni 4 meetrit ja eeluuringute lõpp koos lõpparuandega on esialgsete plaanide järgi 14. aprill 2008. Kaevetöid teostab Agu EMS OÜ arheoloog Villu Kadakase juhtimisel.

Täna algavad tööd on kooskõlastatud Tallinna Kesklinna Valitsusega, Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga ja Kaitseministeeriumiga.

Vabadussõja võidusamba rajamise ajalugu

23.03. 2005 võtab Riigikogu vastu otsuse, milles toetab Vabadussõja võidusamba rajamist ning teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada koostöös Tallinna linnaga Vabadussõja võidusamba püstitamine ning rahastamine.

17.08. 2006 annab Vabariigi Valitsus korralduse nr 463, millega tehakse Kaitseministeeriumile ülesandeks korraldada Vabadussõja võidusamba ideekavandi leidmiseks konkurss. Moodustatakse ideekavandi konkursi hindamiskomisjon, mida juhib Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder.

14.03. 2007 kuulutatakse välja ideekonkurss Vabadussõja võidusamba ideelahenduse leidmiseks. Ideekavandite esitamise tähtajaks 02.07.2007 laekub üle 40 töö, võitjaks valib hindamiskomisjon töö “Libertas”. Autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.

24.01. 2008 otsusega  kohustab Vabariigi Valitsus kaitseministrit koos rahandusministriga kavandama Vabadussõja võidusamba rajamise rahastamine Kaitseministeeriumi eelarve ning Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest.

28.02. 2008 allkirjastavad kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Tšehhi firma Sans Souci direktor Martin Cháb Vabadussõja võidusamba ehitustööde lepingu. Lepingu maksumuseks on 62 589 530 krooni koos käibemaksuga.

Veebruaris 2008 sõlmib Kaitseministeerium Vabadussõja võidusamba rajamise korraldamiseks projektijuhtimislepingu AS-iga Telora-E, millesse on kaasatud ka ideekavandi “Libertas” autorid.

Lisa Vabadussõja võidusamba žürii lõppprotokollile

Lõppvooru pääsenud ideekavandite üldine analüüs

Libertas

Žürii 12 liikmest soovis selle töö võitu 7 liiget.
Kokkuvõtvalt nimetati selle töö esmaseks vooruseks arusaadavust ja lihtsust. Suur osa žüriist käsitles võistluse eesmärgina püstitada mälestusmärk Eesti Vabadussõjale ja selles Eesti vabaduse eest võidelnud inimestele ja see töö vastas oma kujundi poolest kõige enam sellele ideele.
“Libertase puudustena toodi üheselt esile materjalina väljapakutud dolomiidi ilmastikule mitte vastupidamist. Soovitati kaaluda sambal Eesti kontuurist loobumist, asendades selle näiteks kas I või II liigi 1 järgu vabadusristi südamiku kujutisega. Mitu žürii liiget leidis ka, et K.Pätsi tsitaat tagumisel müüril oleks samuti otstarbekas asendada asjakohasema tekstiga, näiteks vabadussõjas langenute nimedega.
„Libertase” esikoha saamist mittepooldavate žüriiliikmed tõid puudustena esile lisaks veel kavandi liigse ühemõttelisuse ja igavuse, ajas tagasimineku. Leiti, et tekkida võivad probleemid Vabaduse väljaku linnaehitusliku arengukavaga suhestumisel – ebafunktsionaalsed trepistikud ja kummalised kalded, mis vajavad kindlasti uuesti läbitöötamist. Küsitavaks peeti ka tasakaalustatud ja tervikliku ansambli tekkimise võimalust.

Meie inimesed

Selle töö võitu soovis 4 žürii liiget.
Kunstiliselt pidas žürii enamus tööd erakordselt heaks, kuid samas leidsid paljud, et see ei sobi konkursi ideoloogiaga. Kasutab kaasaegset vormikeelt ja võib seetõttu jääda üldsusele kaugeks. Ideed peeti natuke laialivalguvaks ja küsitavusi tekitavaks. Samas linnaruumiliselt peeti sobivaks.  Kõige enam vastakaid arvamusi kogunud töö.

Illusioon

Selle töö võitu soovis 1 žürii liige.
Ruumilahendus hea, aga igavavõitu. Positiivsena toodi esile lihtsust, head linnaruumilist lahendust, mis jätab võimaluse erinevateks kontseptuaalseteks tõlgendusteks. Küsimusi tekitas peegelpinna mõjumine erinevates valgustingimustes, mis ei pruugi olla kõigile vastuvõetavad.
Vajab pidevat hooldust ja turvamist.

Mõõk II

Klassikaline lahendus. Vabaduse teema on laiemalt ja ideoloogiliselt edasi antud. Mõte läheb igavikku ja töö on emotsionaalselt hea. Kolonnaad lisab väärikust. Samas on ideeliselt sarnane mälestusmärk Tallinnas juba teostatud.
Kavandis on olemas on sümbol, kuid küsitavusi tekitab selle läbilõikamine. Protokolliliste tseremooniate teostamine hästi võimaldatud.

Koit I

Töö, mis tahab kõigile meeldida, vastab nõutud võistlustingimustele. 30ndate kubistlik sammas, mis on toodud 2007.aastasse. Sammas on aga ümbritseva keskkonnaga nõrgalt seotud ega moodusta tervikut. Kirjete ja sümbolite kaudu on see liigselt koormatud  poliitiliste tähendustega, nimetahvlid loetamatud.

Personaalarvamused esitasid: Andres Põder, Andres Alver, Ülar Mark, Mare Mikof, Jaan Elken, Urmas Reinsalu, Taavi Aas, Gunnar Laev, Laine Jänes, Aivar Reivik.

Žürii esimees: Andres Põder

Žüriiliikmete personaalsed arvamused

Andres Põder:

Libertas

Nimetatud töö vastas esitatutest kõige enam peamisele püstitatud ülesandele: Püstitada Eesti Vabadussõja mälestusmärk ja „avaldada austust ja tunnustust nii neile inimestele, kes relv käes Eesti rahvale oma riigi rajasid kui ka neile, kes sõna või relvaga Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest välja on astunud“  (pakkumise dokument). Oma lähteülesandelt on tegemist ühtaegu militaarse mälestusmärgiga. Meil pole rahvana põhjust seda aspekti häbeneda ega unustada. Vabadusrist oli Vabadussõja kõrgeim riiklik autasu. Selle sümboli kasutamise võimalusele viitas ka lähtedokument. Autor ongi keskendunud sellele. Tunnustuse ja asutuse avaldamise seisukohalt on sellel sümbolil kahtlemata riiklik ja üldrahvalik tagapõhi ja sellest tulenev mõjusus.

Õhtumaa kultuuriruumi kuuluvatele inimestele on rist esmajoones võidumärk. Üldtuntud on Constantinus Suure nägemus ristist ja talle öeldud sõnad: Selle märgi all võidad! Kristluses tähistab see elu võitu eksistentsiaalses mõttes. „Jah, sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi„(1Kr 1:18). Ristis, mis suundub päikesele, võib näha seost ka iidse päikeseristi sümboolikaga - õnnistatud elu märki. See on väga laia hõlmavusega kujund. Temas väljenduvad kannatus, surm, ohver, armastus, kokkukuuluvus, väärikus, vaimujõud jne – aspektid, mida sisaldab ka vabadusaade. Rist on kindlasti asjakohane veel seetõttu, et need, kes Vabadussõjas võitlesid, olid kristlased – 1922.a. rahvaloenduse põhjal pidas end kristlaseks 99,3% rahvast. Risti vaenlaseks oli ka siis nagu hiljemgi Eestit allutada püüdev poliitiline süsteem.

„Libertas’e“ võidusammas asetub ühte märgilisse konteksti enamikuga teistest Eesti vabadussammastest, mis oma senise ajalooga on kujundanud teatud semantilise ruumi. Loomulikult saab seda ruumi lõhkuda –  teatud mõttes kuulub see originaalse kunstilise idee olemusse – kuid  antud juhul oleks see küsitav. Konventsionaalsuse-innovatiivsuse teljel on mõistetavuse huvides  parim kuldne kesktee. Sotsiaalse tähendusega objekt vajab seda. Kui sellist sünteesi pole piisavalt,  tuleb eelistada sõnumi mõjulepääsu.

„Libertas“ toob esile ajastu ja kultuuri, milles Eesti vabariik loodi. Sellisena on ta üheselt mõistetav võimalikult paljudele („arusaadav ja vastuvõetav kõigile“ – lähtedokument), edestades konkreetse sündmuse ja sümboli kaudu vabaduse laiema, igikestva idee. Üldinimliku  vabadusaate väljendamiseks pole autor hakanud otsima uut, abstraktset ja  sisutuks jääda võivat sümbolit, mis varjutaks vabadussamba püstitamise esmase motiivi, vaid on lähtunud olemasolevast. Seda lahendust tuleb aktsepteerida.

Vanalinna ajaloolisesse südamesse, keset arhailist monumentaalsust, sobitub „Libertas“ hästi. Ta ei too sisse käreda kontrastina mõjuvaid uudseid lahendusi, lisades tänapäevase planeeringu ja teostuse näol ometi jälje  kaasajast. Bastioni ja vanalinna paeehituste taustal sobib  ka materjaliks valitud dolomiit (tähelepanu tuleks pöörata selle püsivuse ja võimaliku tugevdamise küsimustele). Sihvakas, samas massiivsena mõjuv mälestusmärk võib olla huvitavas kooskõlas Vabaduse väljaku vaatepiiris kõrguvate tornidega.

Kunstilise teostuse puhul on võimalik ette heita uute ideede nappust, jäikust ja vähest plastilisust, mis oli tunnuslik enamikule töödest. Samas mõjub tavapäraste, juba klišeelikuks  muutunud modernsete lahenduste taustal ajaloolise kujundi kasutamine isegi värskendavalt. See haakub tänase mõtteviisiga nagu rahvalaulude laulmine või palkmajade ehitamine, kusjuures kaugeltki pole tegu üksnes kopeerimisega vaid esitamisega uues, loomingulises kontekstis. Kasutatud on näiteks liikumist ja valgust, uudseid proportsioone ja pindu  Arvestatud on tseremoniaalsete vajadustega. Vaielda võib Eestimaa kaardi ja Konstantin Pätsi teksti üle. Samuti vajaksid uuesti läbimõtlemist ligipääsuteed ja haljastus.  Need on aga detailid, mida koostöös autoriga on kindlasti võimalik vastuvõetavalt lahendada.

Meie inimesed

Tegu on kunstiliselt ja ideeliselt huvitava ja väga mitmetähendusliku tööga, mis vääriks kindlasti edasiarendamist ja teostamist mingis teises seoses, kuid siiski mitte Eesti Vabadussõja mälestusmärgina. Selleks on kavandi filosoofiline kontseptsioon ja vormilahendus liiga laialivalguv  ja vaieldav ega vasta võistluse eesmärgile. Emotsionaalne ja visuaalne üldmulje (mis siiski on oluline) ei anna edasi kõike seda, millest kõneleb seletuskiri ja lisab omalt poolt aspekte, mis tunduvad ebakohased.

Seletuskiri usub, et „rahva-keskses ühiskonnas ei ole üht tõde, mille nimel kõik töötavad või kuhu pürgivad… On erinevad arusaamad, mille kooskõla loobki ühise vabaduse – ühelgi isikul ei ole õigust mitte nendega arvestada… Inimsambad kõiguvad tuules või külastajate puudutusest…”

Seda on kas liiga palju või liiga vähe. On küsitav, kas vabadussõtta mindi ilma kindla tõeta ja alles kõigiga kooskõlastatud arusaamade tulemusel. Kas vabadusaade ise ei või olla kõigi pürgimuste ühtne alus ja kui ei, kas on selleks siis massi diktaat, mida ei tohi keegi eirata?  Kas vabadus on ka vaba kokkulepe olla  orjastatud? Kas väärib seegi monumenti?  Kas kõikuvad inimsambad väljendavad ka rahvatarkust, et kust tuul, sealt meel?  Kes juhatab välja võimalike küsimuste rägastikust?  „Monumendis esitatud lood on labürint, milles vastupidiselt traditsioonilisele labürindile on alati väljapääs, vabadus, ja kus ei ole õiget ega valet sisenemist või lähenemist…”   väidab seletuskiri. Tegelikult on traditsioonilises labürindis alati väljapääs (milleks muidu Ariadne lõngakera?), kuigi seda ei tarvitseta leida. Pigem jääb kahtlus, kas lugude ja tõlgenduste paljususe postmodernses labürindis  leidub väljapääsu.

Seletuskirjas seisab, et „esitatud elulugudega ei taotleta mõne ajajärgu, vaid suurema, üldisema eestluse loo väljatoomist”. See on iseenesest hea mõte, kuid vastuolus konkursi põhiideega: märkida ära Eesti iseseisvuse kättevõitmise periood, Vabadussõda, ja avaldada tunnustust seal võidelnutele. Kui üks monument on kogu rahvale, s.t. kõigile, siis ei ole ta konkreetselt kellelegi. Vabadussõja võidusammas peaks seda olema.

Oma äärmiselt modernse teostusega on küsitav  „Meie inimeste“ sobivus rajatisena vanalinna keskkonda, mille arhitektuurilis-esteetilist terviklikkust tuleb säilitada nii palju kui võimalik. Suuremahulise objektina loob ta siin stiililiselt ja vormiliselt sidumatu, nagu „teisest maailmast“ pärit miljöö. See miljöö mõjub oma vaimukuses pigem naljakana kui väärikana. Ta võib olla huviobjekt, kuid on vähetõenäoline, et see suudaks primaarselt representeerida Vabadussõda ja austada neid, kes seal oma elu andsid. 

„Meie inimesed“ on raskesti kasutatav ka tseremooniate ja pidulike ürituste läbiviimiseks – liikumine ja nähtavus on hajutatud, puuduvad inimeste paigutamiseks sobivad vabad pinnad.

Illusioon

Ideekavandis kasutatav peegliefekt on töö põhiidee. Traditsiooniline mälestuskivi vaid vormistab kavandi mälestusmärgina. Peeglite kasutamine ei ole aga küsitav üksnes tehnilises mõttes (peeglipindade ühendamine, alaline puhastamine, turvamine) vaid ka kontseptuaalselt. Peeglid võimaldavad päris lihtsalt luua tajude ja tõlgenduste  filosoofilist sügavust, nagu tehakse seletuskirjas. Samas on peegel väga mitmemõtteline, kahemõtteline ja seega ka moonutav sümbol, mille seadmine mälestusmärgi külastajate ette võib peegeldada hoopis muud, kui seda on Vabadussõja kangelaste austamine. Tõde ei maksa küll karta, kuid kas peegel on alati tõde? Või on ta illusioon? Kas vabadus on tõde või illusioon? Peegli teemadel võiks palju arutleda ja seda on ajaloos küllalt tehtud. Kui aga peegel kõrvale jätta, on töö neutraalselt üksluine, ilma tähendusliku sõnumita. Seegi, iseenesest mänguline idee võiks leida teostuse kusagil mujal.

Auhinnalistele kohtadele mitte jõudnud tööde Mõõk II ja Koit I puhul nõustun ühises arutelus välja koorunud hinnangutega. Esimese kavandi idee on suures osas juba Tallinnas olemasoleva mälestusmärgiga kaetud, samuti on küsitav sümbolmõõkade läbilõigatus. Teine töö (sammas ja keskkond, kuhu see on paigutatud) on nõrgalt seotud ega moodusta tervikut. Kirjete ja sümbolite kaudu on ideekavand liigselt koormatud  poliitiliste tähendustega. Töö ei ole halb, aga jääb oma mõjukuselt alla auhinnatud töödele.

Komisjoni tööst

Komisjoni ülesandeks ei olnud - ja ei saanudki olla - esitada parim kõigist võimalikest ideedest Vabadussamba rajamiseks, vaid konkreetselt nendest 41-st, mis olid laekunud võistlusele. Peab mainima, enamike tööde puhul oli komisjon üksmeelne, lülitades need arutelu järel punkte jagades järgemööda liidrite hulgast välja. Pikemalt jäädi peatuma viiel tööl, mille puhul koorusid  välja ka erinevad eelistused ja vastasseisud, mida tinglikult peegeldavad I ja II koha võitnud töö. Sellist tööd, mis oleks rahuldanud kõiki, nimetatud tööde hulgas kahjuks ei leidunud. Teoreetiliselt oleks võinud nii olla, aga ei olnud.

Komisjon jõudis tulemusele arutelu, provisoorseid hääletusi ja  reglemendikohast punktisüsteemi kasutades. Sisuliselt saavutati ühesugune tulemus, mis väljendus ka lõpparuandes.

Tuleb rõhutada, et komisjon lähtus oma töös riigihanke kutsedokumentatsioonis määratud eesmärgist valida kavand nimelt „Eesti Vabadussõja mälestusmärgi püstitamiseks". See seadis valikule piirid, tõrjudes tööd,  mis keskendusid pigem vabaduse abstraktsele ideele, vabadusaate tänapäevasele või tulevikulisele tõlgendamisele, jättes tahaplaanile konkreetse sündmuse ja neis osalenud inimesed. Pinge nende kahe plaani vahel  tuli esile nii komisjoni töös kui ka esitatud ideekavandites.

Olen arvamusel, et mida aeg edasi, seda raskemaks läheb ületada Vabadussõja võidusamba kavandi loomisel vastuolu selle tegeliku põhjuse ja tänaste ootuste vahel. Vabadussõda ja seal võidelnud inimesed, nende arusaamad ja aeg puudutavad järjest vähem kedagi isiklikult. Võimalik tulevikus püstitatav monument saab olema aina rohkem oma põlvkonna probleemide peegeldus. Kas sellist sundkäiku ongi enam vaja? Mõistagi oleks hea, kui minevik ja tulevik, traditsioon ja tänapäev,  äratuntav tähendus ja loov uudsus teineteisele käe ulataksid. Aga see ideaal on nähtavasti unistus ja jäi ka käesoleva konkursiga täies ulatuses saavutamata.

Kindlasti pole põhjust tulemust alahinnata, veel vähem, realiseerimata jätta. Vastupidi: ilmselt on viimane aeg teha teoks nende ootus, kellele Vabadussõda kui konkreetne ajalooline sündmus ja temas väljenduv vabadusiha on olnud olulised. See on meie võlg ja pärand järeltulijatele. Tuleviku teetähised on tundmatud, kui me neid ise – ka Vabadussõja võidusamba näol - maha ei märgi.

Andres Alver, Ülar Mark:

Jäädes eriarvamusele žürii üldise otsuse osas lisab käesolev tekst täiendava analüüsi kolmele auhinnalisele kohale tulnud töö kohta.

Libertas

Voorused:

• Lihtsa, ühemõttelise kujundiga püüab meeldida laiemale publikule
• Maksab nö tänuvõlga Vabadussõjas võidelnuile
• Eesti sõdurit ülistav

Puudused:

• Toetub liiga ühemõtteliselt Vabadussõja sümboolikale
• Ei abstraheeri ega üldista vabaduse mõistet  (Ideekonkursi lähtetingimustest: Laiemal, sümboolsel tasandil on Eesti Vabadussõja mälestusmärk tähiseks kogu  vabaduse ja sõltumatuse aatele tervikuna. Mälestusmärgi kunstiline ja arhitektuuriline lahendus peab toetama seda eesmärki ning avama Eesti rahva vabaduse ja sõltumatuse aadet võimalikult üldistatult, olles arusaadav ja vastuvõetav kõigile sõltumata east või ühiskondlikust taustast.)
• Vabaduse väljaku linnaehitusliku arengukavaga (kehtestatud detailplaneering) seostumise tõsised professionaalsed probleemid – tagaseina kummaline kaldsus ja ebaprofessionaalselt paigutatud kirjadega nišš, trepistike saamatu ja mittefunktsionaalne kujundamine
• Vabaduse väljaku laiemas ruumilises kontekstis – arvestades mõjupiirkonnas olevaid vertikaale - ei loo sellise suurusega ja taoliselt asetatud vertikaal tasakaalustatud ja kogu ruumi arvestavat terviklikku ansamblit.
• Kujunduslikult ebaprofessionaalne:  pjedestaal on ka klassitsistlikus stilistikas saamatu, dolomiit materjalina ei ole kestev, ring Eesti kaardiga tekitab suuri (ka poliitilisi) küsimusi.
• Morfoloogia jääb eelmistesse ajastutesse, isegi kui püüda asju näha nö camp-võtmes.   Selline vorm ja kujundlik ühetähenduslikkus on vaatajale üldiselt igav kuigi monumendil on totaalsust ja suurust.
• Pakutud lahendus ei ole tänapäevane  (Mälestusmärk peab avama Eesti rahva vabadusaadet ja kajastama seda kaasaegses vormis kasutades maksimaalselt ära kõiki monumentaalkunsti võimalusi nüüdisaegses linnaruumis.)
• Üledimensioneeritud ordeni kujutis viitab kas vajadusele ületada alaväärsust või sisemistele hirmudele
• Jääb kordi alla Riias asuvale lätlaste professionaalselt kõrgetasemelisele ja omas ajas hästi istuvale skulptuursele monumendile

Meie inimesed

Voorused:

• Haakub kõige paremini Vabaduse väljaku ruumilise kontseptsiooniga ja täiendab seda
• Organiseerib ja mõtestab (tavalist linnakodanikku silmas pidades) tulevikku vaatavalt suure osa Vabaduse väljaku ja Ingeri bastioni vahelisest alast.

• Abstraheerib vabaduse mõistet läbi ruumilise kujundi, mis oli  kogu selle konkursi kultuuripoliitiline ja sisuline mõte.  (Ideekonkursi lähtetingimustest:   Mälestusmärk peab kajastama oma sisu nüüdisaegses vormikeeles kasutades oskuslikult ära tänapäeva monumentaalkunsti võimalusi Tallinna väärika arhitektuuriajalooga linnaruumis.  Rahvusliku ajaloo põhimõttelise sõlmpunkti tähistajana peab Vabadussõjale pühendatud mälestusmärk andma ühtlasi üldisema kunstilise väljenduse vabaduse ideele laiemalt, mis oleks mõistetav rahvuslike piiride ja identiteetide üleselt.)

• Sümboliseerib vabadust  mitte kui postulaati , vaid kestvat protsessi ja rõhutab vajadust selle pidevaks saavutamiseks ja hoidmiseks
• Sümboliseerib vabadust kui arvamuste paljusust, kui võimalust erinevateks tõdedeks, kui paindlikku tolerantsust…
• Näitab üksiku ja ühise kooskõla – altar  ja üksteisega sarnanevatest postide väljakust moodustuv uus, linnaruumiline kvaliteet.
• On omas ajas usutav ja rahva sisemist kultuurilist arengunivood näitav töö.

Puudused:

• Liiga nö modernne – seega tavapublikule raskelt mõistetav. Publik oskabki ju hinnata ainult seda, mida on juba näinud, uuendused,  mis tegelikkuses veel ei eksisteeri, ei tule tavaliselt kõne alla
• Tseremooniate läbiviimiseks tuleks (võib olla) lisada altariesist vaba ruumi
• Võimalik väärkasutuse moment (rohke noor publik) , kuid selles on ka selle lahenduse tugevaim (tulevikku vaatav) külg.
• Soovitusena : võiks omada lisaks arhitektoonilistele ka nö pehmemaid skulptuurseid väärtusi.

Illusioon

Voorused:

• Abstraktse tööna on tagasihoidlik ja lihtne, luues öises valguses illusiooni suuremast, mäkke tungivast  ruumisügavusest
• Ruumiline kujund jätab võimaluse erinevateks kontseptuaalseteks tõlgendusteks, kuid omab ka rõhutatult vabadussõjale pühendatud keskset nö altarikujundit.
• Linnaruumi ja trepistike lahendus eeskujulik, täiendab tulevast Vabaduse väljakut uue illusoorse/virtuaalse  ruumiga.
• Tseremooniate läbiviimiseks on jäetud küllaldaselt ruumi

Puudused:

• Kogu nö monumentaalne kompositsioon  ei pingestu vajalikul määral ja on kokkuvõttes igavavõitu
• Peegeldused ei pruugi kõikides valgustingimustes olla vastuvõetavad ja mingil hetkel võib asi meenutada klaasvitriini, või suurema kujundina ka nö hiiglaslikku aiakaminat
• Korrashoiu ja turvalisuse probleemid

Mare Mikof:

Libertas

Esmane mulje on, et ristikujund antud kontekstis on lihtsameelne idee. Kuna Vabadussõja monumendi püstitamise õige aeg on ka ammu möödas, siis Vabadusristist tehtud skulptuur sellisena on üks ehtne anakronism. Vormiõpetuse seisukohast on proportsioonidega midagi lahti. Seega vajaks kavand nii ehk naa edasi töötamist. Materjaliks pakutud dolomiit näitab, et autorid ei tea sellest kivist midagi.

Ristiga tähistatud sõjamonumentide tegemine oli viimati laialt levinud 20. sajandi algul I Maailmasõjas langenuile. Saksamaal ka pärast II Ilmasõda. Parimad sobisid suurepäraselt oma aega, need ei olnud kaugeltki mitte klassitsistlikud mugandused, nagu käesolev kavand.   

Kaasaegne mainstream monumentaalkunst Euroopas on hoopis midagi muud. Huvitav erand on hiljaaegu paavstile pühendatud hiigelrist Dublinis, mis oleks nagu uue aja algus linnaskulptuuris. Mõjuvad täpseks timmitud minimalistlikud proportsioonid ja põhjalik viimistlus, samuti koht ja materjal. Et traditsioonilist sümbolit kasutades sellist taset saavutada, peab ilmselt olema hea vormitundega autor, kes lõpuni enda püstitatud eesmärki silmist ei lase.

See, et meie monument on tegelikult mitte lihtsalt rist, vaid Vabadussõja teenetemärk, vajab alati selgitamist, mis mälestusmärkide puhul on nende väärtust vähendav faktor. Antud kavandi vooruseks on popkunstile omane suuremõõtmelisus. Tagasihoidlikule eesti rahvale võib see aga mõjuda suurusehullustusena. Ebaprofessionaalse teostuse korral võib tundudagi see taotlus naeruväärsena.

Kõige kindlam oleks tahta uut hästiüldistatud ideed kandvat kunstiteost, mis muutuks Tallinna vaatamisväärsuseks. Päris oma eestispetsiifilist välja mõelda pole vist kerge, et meeldida nii rahvale kui asjatundjaile.

Meie inimesed

Kaasaegse suunitlusega ansamblikunsti teos. Arvan, et seda kavandit edasi töötades oleks võimalik saada ka hästi funktsioneeriv monument. Praeguse kavandi järgi ei ole võimalik vajalikke tseremooniaid läbi viia. Seda viga parandada on võimalik ilma kompositsiooni lõhkumata, lihtsalt vähendades platsil olevaid detaile. Kordumise printsiibil ülesehitatud kompositsioonil ongi see eelis, et lubab ainult arvu muuta tervikut kahjustamata. Võte organiseerida ära kogu monumendi jaoks antud plats ühtlaselt, on meie linna jaoks uudne nähtus. Aga tänu sellele sulaks ta hästi ühte renoveeritud Vabaduse väljakuga.

Õnnestumise korral võiks saada sellest omapärane objekt, mida ehk tullakse vaatama ka mujalt. Pean seda tööd esimese koha vääriliseks.

Illusioon

Vastab riiklike tseremooniate ja pidulike protokolliliste ürituste  läbiviimise tingimustele. Samuti on kavand lihtsalt teostatav. Kuid kunstiline, arhitektuurne kvaliteet on keskpärane. Tehtud nagu kiirustades. Tulemus on igav ja pealiskaudne. Meenutab veneaegset individuaalmaja projekti. Tagaseina klaas on meie oludes küsitav materjal.

Mõõk II

Professionaalne ja väga hea rütmiga loodud sammastik, mis on planšetil ka hästi esitatud, kuid makett on puudulik. Samas sarnaneb see töö liialt hiljuti Jüriöö parki püstitatud ( enne sõda projekteeritud) kolonnaadiga. Motiiv on ajatu, kuid palju kasutatud.

Koit I

Keskmine, skulptuurne osa on plagiaat 20-ndatest, millele on lisatud sobimatuid detaile.

Selle töö puhul kerkib järjekordselt üles küsimus, kas siis ei võiks ära teostada Henrik Olvi 1920-ndail aastail loodud Vabaduse monumendi kavandit. See omas ajas värske ja huvitav, konstruktivistlik skulptuur oleks kindlasti meie ajalgi paljudele vastuvõetav ja sobiks linnaruumi suurepäraselt.

Arvan, et kogu kompositsioon Koit mõjub võltsina.

Laine Jänes:

Libertas

Oli konsensusliku valiku tulemus. Kunstilises mõttes pole kindlasti tippteos, kuid vastab riigihanke poolt seatud tingimustele ja eesmärgile tähistada just vabadussõja võitu. Selle töö valimine esikohatööks on mõnes mõttes lõivu maksmine 30ndatel püstitamata jäänud vabadussambale. Kaasaegsusele ja modernsusele ei pretendeeri, küll aga tuleb selle idee selgelt välja.

Meie inimesed

Erakordselt tugev töö. Vaieldamatult kaasaegseim ja hea stiilitunnetusega, kuid ei vasta monumendi eesmärgile. Pigem sobiks kommunismiohvrite mälestusmärgiks; sel on vaikne leinav sisemine jõud.  Tal puudub üheselt mõistetav idee ja ka paraadväljak tseremooniaüritusteks. See töö on pigem leinav, mitte vabadust kuulutav.

Illusioon

Idee on meeldiv – peegelpind, valguse paljunemine. Samas on küsitav klaaspeegli kasutamine. Ruumilahendus hea, olemas on sammas.

Mõõk II

Kavandi idee on väga sümpaatne – murtud erinevatest ajastutest mõõgad. Vabaduse idee on siin üldisemalt edasi antud. Kolonnaad tekitab jõulisust. Selle töö suurim miinus on, et sarnane töö on Jüriöö pargis juba olemas.

Koit I

Erilist emotsiooni ei pakkunud.

Libertas

 Vabadussõja Võidusammas pole mitte niivõrd  ausammas või ülistus abstraktsele vabaduse ideaalile, vaid  sõjalisele võidule- Eesti Vabadussõjale ja selle tulemusel saavutatud riiklikule iseseisvusele.

Riigikogu otsus samba rajamise kohta osutab muuhulgas:

"Austades ja tunnustades Eesti rahva läbi aegade peetud võitlust vabaduse ja Eesti iseseisvuse nimel, tähistamaks Eesti Vabariigi võitu Vabadussõjas, mälestamaks iseseisvuse saavutamise ja kaitsmise nimel toodud ohvreid, jäädvustamaks tulevastele põlvedele Eesti omariikluse võõrandamatust ja aegumatust," Vabadusristi kujundi kasutamine annab edasi tunnustuse nendele meestele, kes võitlesid vabadussõjas ja pälvisid vabadusristi.

Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest. Hannes Walteri artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabadussõja jooksul Eesti sõjaväest Vabadusristi keskmiselt üks viiekümnest sõdurist, üliõpilastest iga kolmas ja õpilastest iga kaheksas. Umbes 2000 Eesti kodanikele annetatud Vabadusristist said kooliõpilased 600 ning üliõpilased 150 autasu.[1]  (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduse_Rist).

Arvan, et vabadusristi kujundit ei peaks muutma. Siiski leian, et tellija võiks loobuda sambal Eesti kontuurist ning asendada selle kas I või II liigi 1. järgu vabadusristi südamiku kujutisega.

Samuti peaksin otstarbekaks loobuda K.Pätsi tsitaadist tagumisel müüril. Leian, et õige oleks asendada see Vabadussõjas Eesti Vabariigi eest langenute nimedega.

Töös toodud treppide lahendus vajab ülevaatamist ning arendamist tellija ja autori koostöös. Samuti tuleb sobitada edasises töös samba proportsioone, et need haakuksid kogu väljaku lahendusega.

Tööl „Libertas” on selge ja ühemõtteline sõnum ning seda väljendav üldiselt mõistetav sümbol. 

Jaan Elken:

Libertas

Plussid:

1.Tugev kujutav alge, üks-ühene vastavus konkursi püstitatud eesmärgile, st. tulemuseks sooviti  Vabadussõjale pühendatud võidusammast.

/Avalikus ruumis  paikneva säidskulptuuri kohta käivad kunsti-otsustused ei saa üks-üheselt adopteerida kõiki kaasaegse kunsti praktikas rakendatavaid mõõdupuid, näitusesaalides kehtivad kriteeriumid kehtivad siin vaid osaliselt. Taolist mõtet on väljendanud USA juhtiv kunstiteoreetik ja postmodernistlik filosoof Arthur Danto. /

2.28-meetrises monoliitses kehandis on piisavalt iseolemise jõudu saada ka uue Vabaduse Väljaku dominandiks, risti-kujundis peitub võime luua teatud sakraalset välja ja tähistada traagilist, ülevat, üle aegade kestvat kokkukuuluvustunnet - muud konkursiprojektid meile paraku sama lihtsalt mõistetavat, üldarusaadavat visuaalset retoorikat ei paku! 

Samba eklektiline ja neo-stiilne kujundus haakub senise väljaku uskumatult kireva arhitektuuriga, lähimateks naabriteks jäävad 19.sajandist pärit  nn. Ameerika ärikeskuse  saetud paekivist hoone, neo-baroklik Meyeri trepistik, kodanlik-esindusliku dolomiidist fassaadiga end. EEKS-maja, funktsionalistlikus laadis  ja art-deco sugemetega Kunstihoone (Soans, Kuusik), stalinistliku dekooriga nn. uus kunstihoone ( Kotli ) ja teisalt art-deco ornamendiga kaetud punasest klinkerist Linnavalitsuse maja. Jaani kiriku masaja üldvormiga hoone ja end. kinoteater Gloria-Palace (F.Skuinshi) oli nn. esimese Eesti-aja lõpus üldse plaanis kui arhitektuuriliselt väärtusetud lammutada. Ma arvan et Vabadussõja  võidusamba vorm tohib ja ongi  primaarsem kui väljaku uus planeering ( rajatavad trepistikud, valgusšahtid, parklad ), ei näe põhjust miks kõiki neid detailides  tervikuks ei anna siduda?  Vabaduse väljaku nüüdseks väljakujunenud, otsekui sakraliseeritud arhitektuuripilt, mida vaevalt et mingid muutused lähikümnenditel ees ootavad ongi ise kui  läbilõige Eesti elust ja pürgimustest ärkamisajast nüüdisaega välja, postil trooniv Vabadusrist omal kombel otsekui lukustaks selle eklektika tervikuks.

Miinused, ettepanekud idee edasiarendamiseks:

1.Kaaluda vöiks loobumist problemaatilise siluetiga Eesti kaardist ja see asendada algsel   Vabadusristil oleva turvises mõõka hoidva käega.

2. Risti-osa  aeglane pöörlemine ümber oma telje ( saan seletuskirjast nii aru ), orienteeritus päikesele, vöiks üldse ära jääda -  staatilisus on selle monoliidi kunstiline trump ja seda ei  tohiks kergelt loovutada. Ka ei tea meie kliimas ühtegi näidet kus mobiilse liikuri või pendelsüsteemiga monument ka saatetekstile vastavalt tööle jääks

3. Teatud tammelehe-ornamentide ja  dekoori -vanikute kasutamine monumendi postamendi dekooris vöiks läbida veel täiendavad konsultatsioonid,  autoril tuleks kaaluda töötlust kargema minimalismi suunas või hoopis kogunisti  nendest loobumist.

4. Monumenti väljakuga siduv trepistik ei ole antud võistlustöö tugevaim külg, siingi tuleks monumendi tegelikule projekteerijale võimaldada juurdepääs ka preemiata jäänud ( või 2. ja 3. kohale platseerunud )

kavandite parimate planeerimisideede kaasamiseks ( autorikaitse?)

Meie inimesed

Plussid:

1. Nüüdisaegse kosmopoliitse linnaruumiga sobiv vaba-aja veetmise platsiga sarnanev turnimistsoon. Võib tähistada mida ja keda iganes, seega potentsiaal saada üldtarbitavaks linnaruumi osaks, on väga olemas.

2. Sobib detailplaneeringuga kehtestatud Vabaduse väljaku planeerimisprojektiga nagu rusikas silmaauku,  nii et raske on eristada, kust algab väljak ja kus lõpeb monument ja ka vastupidi. Nüüdisaegse permanentse linnaruumi teke, mis ongi antud lahenduse suurim pluss.

 
Miinused:

1.Postivälja seotus Eesti Vabadussõjaga ilmneb vaid osavalt sõnastatud sugestiivses tekstis.  Kas jonnipunnina kõikuvad raudlatid suudavad publiku enamiku jaoks tähistada meie Vabadussõda? Ka klaasaltari valgusefektid on vaid oletuslikud, kus on garantii et nad tõesti on midagi enamat kui vaid mitmekordsed peegeldused klaasvitriinidel, mida linnaruumis ju niigi ohtralt?

2. Pärjapanek ja lähenemine klaasvitriinile toimub kaldteel - meie kliimas - kus vihmase ilma ja jäätunud pinnasega perioodid domineerivad?

Illusioon

Plussid:

1. Rahulik, tasaselt projekteeritud dekoratiivne nurgake, kus asjakohaseid rituaale saab toimetada. Tõsiseltvõetavaid plusse peale  platsiga hästi netilt seotud  trepistike ja  Toompeale viiva teega õieti ei olegi .

Miinused:

1. Monumendiosa sisuliselt puudub, kosmopoliitselt modernistlik kujundus, mis pigem elitaarse elamu õue-kamina nurka  50-ndatest meenutab. Peegelsein võib küll tittede seas sarnaselt lõbustuspargile populaarseks saada, see ei ole ju antud juhul vist eesmärk?

2.Hooldamise ülikulukus ja potentsiaalne vandalismioht on antud lahenduse puhul liialt suured.

Mõõk II

Plussid:

1.Soliidne, rahulikult eestipärane lahendus, mis oleks suutnud esikohal olles samaväärselt köita nii laiu masse kui "eriala-inimesi".

Materjalina tuleks kõne alla ka graniit, kui silebetoon ehk liialt hingetu ja odava mulje jätaks.

Võruna mäge ümbritsev sammaskäik oleks efektse valgustuse korral saanud väljaku ehteks nii päeval kui öösel. Veatud šriftid ja rituaalide läbiviimise ( pärjad-auvahtkonnad ) võimalused.

Kujutav element ( stiliseeritud mõõgatuped  oleks loonud meie enda stilistikast lähtuva Partenoni.

Miinused:

1.Miinuseks ehk liigne sarnasus-tuttavlikkus Jüriöö pargi lahendusega Lasnamäel.

Koit I

Plussid:

1. Vertikaali sarnasus teatud militaarsete abstraktsioonidega mujal maailmas ja Olvi kavandiga 30-ndatest oleks teinud ta seeditavaks laiale enamusele.

Miinused:

1. Autahvliga sarnane tekstimasside kogum mäeveerul oleks terviklahenduse liialt sõjaväekalmistute sarnaseks teinud.

2. Liigselt sümboolikat ja hommage`e erinevatele institutsioonidele maailmas ja Eestis oleks mõtte ausamba peaeesmärgilt kõrvale viinud.

3. Platvormi mõõtmetega ilmselge liialdamine, visuaalne retoorika ja detailikasutamine pärit kusagilt 1970-ndatest. Kui Vabadusristiga samba puhul  ("Libertas")saame rääkida "neo-meeleoludest" ( kuna tsiteeritav aeg jääb pea 80-150 aasta taha ), siis 20-30 -aastase faasinihkega mängimine on trendikunstide  ( moekunst, tüpograafia, sisearhitektuur jmt. ) rida. Kui seda aga pahaaimamatult tehakse, nagu antud juhul tundub olevat, on ta lihtsalt kohatu ja "out".

Libertas

Traditsiooniline sammas. Vabadussõjas saadud võitu sümboliseerib vabadusristi kujutis sambal. Arusaadav kõigile, sõltumata east ja ühiskondlikust taustast. Samba projekteerimisel peaks koos autoriga kaaluma ilmastikukindlama heleda kivimaterjali kasutamise võimalusi. Samuti vabadusristi südamiku kujundamist algsel kujul (nagu Tingimustes soovitatud) ning tugimüüril oleva teksti asendamist asjakohasemaga, näiteks Vabadussõjas langenud 2236 sõjamehe nimedega. 10 x 8 x 3 m suure, päikeserežiimil igavikuliselt ümber oma vertikaaltelje pöörleva kiviristi projekteerimise, ehitamise ja hooldusega seonduvad lahendused on ettepaneku autoril loodetavasti teada.

Meie inimesed

Huvitav ja originaalne võistlustöö, kuid ei vasta Vabadussõja võidusamba ideekonkursi põhitingimustele

Illusioon

Selle võistlustöö nn puänt on särav-valgustatud suur peegelklaasist pind, foonina suhteliselt tagasihoidlikule mustast kivist sambale. Otsest seost sellel klaasist peegelkoridoril Vabadussõja temaatikaga ei ole. Kui, siis vast see, et ta on sama õrn ja purunemisohtlik, nagu Vabadussõjas võidetud vabadus kui selle kaitseks pidevalt valmis ei olda. Vajab pidevat hooldust.

Mõõk II

Keskpärane võistlustöö. Ehituslikult ebastabiilne konstruktsioon. Juurdepääsud monumendi platoole halvasti kavandatud. Vabadussõja ja vabadusvõitluse motiiv hägustunud. Ei ole kõigile arusaadav ja mõistetav. Tseremooniateks piisavalt ruumi.

Koit I

Loetletud võistlustöödest ainuke, mille puhul saab järeldada, et selle autor valdab täielikult teemat, mille kohta ta oma töö on esitanud. Võistlustöös on üksikasjalikult jälgitud tingimustes esitatud nõudeid. Vabaduse platsilt vabadussamba platoole viiv ca 4 m laiune trepp on küll piisav aukülalisele ja mõnele saatjale, kuid ei ole „lai ja pidulik trepp”, nagu nõutud Muinsuskaitse tingimustes. Põhjendamatu on EU, ÜRO ja NATO sümbolite kasutamine Vabadussõja võidusambal; nende ärajätmine ei vähendaks võistlustöö väärtust. Kõrgel paemüüril paiknevad nimetahvlid on raskesti loetavad. Ka siin on projekteerimisel võimalik leida parem lahendus. Kokkuvõttes: võistlustöö, mis väärib kõrgemat hinnet.

Libertas

Võidutöö oli minu meelest ainus, millest saaks väheste muudatustega (loodetavasti koostöös autoriga) vajaliku mälestusmärgi.  Tuletan meelde, et see töö vastas ühena vähestest konkursi tingimustele - mälestussammas vabadussõjale. Küsimus, on see sammas piisavalt väärikas või ei, on juba tõstatunud. Kuid ma ei pikendaks samba valmimist järgmised 90 aastat.

Meie inimesed

 Selle töö kohta ma arvamust ei avaldaks, aga olen nõus nende žüriiliikmete arvamusega, kes soovitasid seda kui kommunismiohvrite mälestusmärki.

Illusioon

 3. koha töö tundub poolik.

Mõõk II

Selle töö kohta on juba märgitud, et see on "sirgeks tõmmatud" mälestusmärk Jüriöö pargist.

Koit I

See töö on sümbolite rohkuse tõttu veidi üle pingutatud - kas loeti liiga hoolega konkursi tingimusi või oli võidutahe väga suur. Sammas ise on kena ja ka sellest oleks ehk asja saanud, see oleks ilmselt aga eeldanud ka "Kremli müüri" ümbertegemist.

Taavi Aas:

Kui sarnane sammas – Libertas – oleks püstitatud eelmise sajandi 20-30ndatel aastatel, siis oleks ta kohane. Täna aga elame 21. sajandis. Ja kindlasti oleks Meie inimesed enam toetanud kogu väljaku väljaehitamise kontseptsiooni.  

Kas rist on üldse kohane Vabadussõja VÕIDU sambale, või nagu rahvas sammast enam mõtestab - Vabadussambale?

Vabadussõja võidusamba hindamiskomisjon tutvustas parimaid ideekavandeid

15.08.2007

Vabadussõja võidusamba hindamiskomisjon valis oma 15. augusti koosolekul kolm parimat ideekavandit. Komisjon valis parimaks ideekavandi märgusõnaga „Libertas”, mis kogus 889 punkti. Teise koha vääriliseks on ideekavand „Meie inimesed” 670 punktiga ja kolmanda koha vääriliseks „Illusioon” 656 punktiga.

Libertas 889 punkti
Meie inimesed 670 punkti
Illusioon 656 punkti
Mõõk II 410 punkti
Koit I 399 punkti

Komisjoni esimees peapiiskop Andres Põder ütles tulemuste avalikustamisel: „Loodan, et  tulemus rahuldab ootusi”.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul tunneb meie rahvas end auvõlglasena nende ees, kes riigi vabaduse eest läbi aegade on võidelnud: „Eesti muistsest vabadusvõitlusest on möödas 800 ja Vabadussõjast pea 90 aastat. Meil pole siiani sümbolit, mis meie rahva jaoks vabadust sümboliseeriks. Tänane võidutöö on ideekavand, mis tuleks võtta aluseks sambale, mis kunagi Vabaduse platsile kerkib.”

Vabadussõja mälestusmärgi ideekonkurss

Kaitseministeerium kuulutas 14. märtsil välja Vabadussõja võidusamba ideekonkursi.

Konkursi eesmärk on saada ideekavand Vabadussõja mälestusmärgi püstitamiseks.

Mälestusmärgi kaudu avaldab Eesti rahvas austust ja tunnustust nii neile, kes relv käes Eesti rahvale oma riigi rajasid, kui ka neile, kes sõna või relvaga Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest välja on astunud.

Vabadussõjale pühendatud mälestusmärgi avamise tähtaeg on Vabadussõja alguse 90. aastapäev 28. novembril 2008.

Ideekonkursi tingimusi väljastatakse argipäeviti kl 14.00-16.00 Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnas, Sakala tn 1, Tallinn ning Eesti Arhitektide Liidust, Lai 31, Tallinn.

Ideekavandite esitamise tähtaeg on 2. juuli 2007.

Ideekavandid tuleb tuua Kaitseministeeriumisse Sakala tänav 1.

Vabadussõja võidusamba asukoht on Tallinnas, Vabaduse väljaku Ingeri bastioni madalam, Harju tänava kõrvale jääv platvorm ehk selle idapoolne flank.

Mälestusmärgi maa-ala maketiga saab tutvuda alates maikuu teisest nädalast Okupatsioonide muuseumis, Toompea 8.

Viide riigihangete registris: Ideekonkurss "Vabadussõja võidusammas"

Vabaduse väljaku skeem
Ideekonkursi tingimused

Vabaduse monumendi konkurss

Monumendi kavandite konkurss kuulutatakse välja märtsis!

Konkursi hindamiskomisjon

Vabariigi valitsuse korraldusega 17. augustist 2006 moodustati Vabadussõja võidusamba ideekavandi konkursi hindamiskomisjon kooseisisus:

Esimees
Andres Põder

Liikmed
Jaak Aaviksoo
Laine Jänes
Küllo Arjakas
Urmas Reinsalu
Jaan Elken
Mare Mikoff
Ülar Mark
Andres Alver
Taavi Aas
Gunnar Laev
Aivar Reivik